Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kährikulaip maanteel

Kährik ehk kährikkoer            Nyctereutes procyonoides

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Pildistas LK team

Põdrakärbes

Põdrakärbes         Lipoptena cervi

Tänavu hakkas põdrakärbeste igasügisene nuhtlus kuidagi vara pihta, aga nii loomade kui inimeste kiusajate hulk meie metsades kasvab iga päevaga.

Nii kui põdrakärbes nukust välja ronib, püüab valmik koheselt kasutada oma tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele või madalamale põõsale saaklooma varitsema. Kuid põdrakärbsed on kehvad lendajad.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Emaslind Kerli saabus liialt vara kurepoegi toitma. Kõik olid hommikul hulkumas

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pildistas LK team

Mustikamets

Harilik mustikas ehk mustikas         Vaccinium myrtillus

Mustikasaagiga on tänavu kehvasti. Marjarikkamaid kohti, kus marju korjata saab, on laiguti. Metsas hulkuja saab ainult suu siniseks teha, aga veidi eemal mõnel kohal võiks marju päriselt korjata.

Saagikust mõjutasid nii õitsemisaegsed öökülmad, aga samuti marjade moodustumise aegsed vilud ilmad ja ka mustikate maitse on jäänud hapukaks.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kuldvits

Harilik kuldvits     Solidago virgaurea

Meie ainus pärismaine harilik kuldvits kasvab ja õitseb kõikjal: raiesmikel, niitudel, teede veertes ja jäätmaadel. 

Mullastiku suhtes on taim ükskõikne, kasvades nii kuival kui liigniiskel pinnasel ja isegi turbal. Loomulikult hakkab selline uhke õitseja silma, sest korraliku taime õisikus võib olla sada või rohkemgi korvõisikuid ja teisi õitsejaid on juba vähemaks jäänud.

Taime kõrgust võib olla kuni meeter, mullas lühike risoom, millest sirguvad paar õitsvat vart, millel piklikud lehed sakiliste servadega. Õitsemise aega jätkub kuni öökülmadeni.