Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Meri. Austurgrunne, Vormsi

Kalakajakas      Larus canus

Meie arvukaimat kajakaliiki võime veel kohata päris arvukalt nii rannikul kui sisemaa veekogude läheduses. Sellised seltsingud võivad oodata rändeks sobivaid põhjakaarte tuuli. Kalakajakad on väikesed kajakad, kes nii merele minevaid laevu, kui kalale minevaid kaluripaate saadavad. Viimased kutsusid neid räimekullideks.

Kalakajakas

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Emalind tegutsemas

Väike-kirjurähn     Dendrocopus minor

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Päike on kell kolm õhtul juba üsna madalal

Esmaspäevast neljapäevani kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 1,0…2,8 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 0,4…2,3 kraadi võrra.

Nädala kolmel viimasel päeval aga oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur normist 0,4…2,8 kraadi võrra külmem, kõikudes -0,7…-2,9 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva ilmajaama andmetel laupäeval -5,4 ja pühapäeval -8,6 kraadini, kusjuures laupäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel.

Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti esmaspäeval 4,4 °C.

Sademeid kogunes nädala jooksul 27,1 mm. Suurimad ööpäevased sajuhulgad mõõdeti Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas esmaspäeval (9,5 mm) ja kolmapäeval (8,3 mm).

Vaenukägu pildistas Eve Süvari-Kongi

Vaenukägu  Põltsamaa lossimüüri ääres

Vaenukägu ehk toonetutt      Upupa epops

Veel viie aasta eest peeti vaenukägusid meil kaduvaks liigiks, sest pesitsejaid arvati olevat Eestis ainult viis linnupaari. Nüüd nähti tavatult rändega hiljaks jäänud, aga lennuvõimelist lindu.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Raudremmelgas

Raudremmelgas        Salix pentandra

Hilissügisesel ajal ei pea me raudremmelgat otsima minema, puu lihtsalt torkab silma. Maanteekraavide kallastel kasvavad puud on raagus, kusagil mõned üksikud laperdavad lehed. Päikesepaistel on mõni puu või põõsas nagu hõbejas udus, mis silma hakkab: see on raudremmelgas, tema viljad avanesid alles oktoobris, aga püsivad puul varakevadeni, olles idanemisvõimelised.

Raudremmelgad on meil päris tavalised veekogude kaldaaladel, niisketel heinamaadel ja kraavikallastel kasvades, kas siis kõrge ning tihe kumera vormiga põõsana või harvemini madala puuna, sirgudes vahel harva mõneteist meetriseks.