Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Peipsi tint. Illustratsioon Kalapeedia, kalapeedia.ee

Rekord nr. 810          Peipsi tint

Peipsi tint       Osmerus eperlanus morpha spirinchus

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Võidufoto Eimar Kull

Hooghänd turnib limaseenel

Ajakirja Eesti Loodus 25. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode peaauhinna on pälvinud Eimar Kull fotoga limaku (limaseene) otsas turnivast hooghännast. Pilt sündis ühel järjekordsel loodusretkel, mille siht oli otsida limakuid: rohked vihmasajud andsid lootust neid kohata. „Vanalt kummuli tammelt leidsingi mitu limakupunti. Ühel neist märkasin hooghända, kes pildistamisest sugugi välja ei teinud ning jäi minust sinna edasi oma asju ajama,“ meenutab Eimar.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siili kodu

Harilik siil       Erinaceus europaeus

Sügis on meid hellitanud soojaga, aga nädalavahetusel oli sügistorm, nagu ka öökülmad sisemaal.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põhjavint

Põhjavint         Fringilla montifringilla

Põhjavintide pesitsusalad jäävad Skandinaavia põhjamaadesse, kuigi ka meie rabametsades teatakse üksikuid pesitsevaid paare. Läbirändajaid võime kohata veel novembris ja väljaspool pesitsusaega võime neid märgata segasalkades koos metsvintidega, sest ka eluviisid on sarnased ning ka meile talvituma jäävad üksikud linnud.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Väikeluik        Cygnus columbianus

Laululuik        Cygnus cygnus  

Suuremateks rändepeatuse paikadeks võib pidada Matsalu ja Haapsalu lahte, Silma looduskaitseala, Väikest väina, Käina ning Pärnu lahtesid, Audru poldrit, Peipsi järvel Kallaste-Mustvee rannikut, Lahepera järvel, luhtadel või põldudel. Rändurid lahkuvad koos novembrikuuga, aga meile jäävad olenevalt jääoludest talvitujaid, kuid neid on vähe. 

Sügisrändel on väikeluiged arvukamad kui laululuiged ehk üle paarikümne tuhande väikeluige ja kuni kümme tuhat laululuike.