Kirjastus PILGRIM

Autoriks Fred Jüssi

Kujundanud Kersti Tormis

Huviline leiab omale raamatu suurematest raamatupoodidest.

Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid" on vaatamiseks väljas kuni 25. veebruarini Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Rebased kurameerivad

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes

Möödunud suve lõpust, kui rebasekutsikad vanaloomade hoole alt väljusid elutsetakse eraklikult. Nn oma territooriumi märgistades, mille suuruseks võib olla umbes kümme ruutkilomeetrit.

Kuidas on võimalik „maaomaniku“ sugu määrata? Kui leiad lumisel ajal rebase jälgi pidi kõndides uriinilaigu, saab asi selgemaks: juhul, kui mingi kännu, mätta või puhma juures on jalga tõstetud saab tegu olla isasloomaga. Emasloomad kükitavad koerlastele omaselt, siis jääb kollane laik tagajalgade vahele.

Võrumaa Teataja

Suhteliselt harv juhus, kui linnuparv autoõnnetusse satub, kirjutab Võrumaa Teataja: LINK

Kommentaar Arne Ader

Siisikesed on seemnetoidulised. Enamasti tegutsevad nad puuladvus, ent seemnete langemise ajal võivad toituda ka maapinnal. Maanteelumme külmunud seemned vabanevad mõnel puhul korraga - juhul kui tee külma

taandudes üles sulab.

Sarnast toimetamist näeme kevade poole ka järvede ja jõgede jääl, aga seal pole sedasorti toimetamine siisikestele ohtlik: LINK

Fotod Arne Ader

Kaldaõõtsiku serv karusamblaga

 

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

Eesti samblasõbrad valisid esimest korda aasta sambla, selleks osutus seitsme kandidaadi hulgast harilik karusammal ehk käolina. Karusambla perekonda kuulub Eestis seitse liiki: neist tuntuim ning laiemalt levinud on aasta samblaks valitud liik.

Videod salvestasid Ahto Täpsi ja Kalle Pihelgas

Traavile läinud inimest märganud kari. Videost näeme, et noorem põdrapull kannab veel sarvi, tavaliselt on põdrapullid veebruarikuuks „nudipäised“.

Euroopa põder ehk põder       Alces alces

Milliseid loomi küttisid toiduks meie esivanemad? Üheksa tuhande aasta tagused luuleiud kinnitavad: toiduks tarvitati nii põdra-, kui kopraliha.

Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põtru võime pidada meie looduse majesteetlikumateks imetajateks.