Foto Arne Ader

Köömen

Harilik köömen         Carum carvi

Kõikjal õitsevad tagasihoidlikult, väikeste ning sarikaliselt paiknevate elegantsete õitega kaheaastased köömnetaimed.

Meie looduses on nad päris tavalised, kuigi hoiavad „inimese lähedusse“ ja kasvades inimmõjutatud taimekooslustes - asulate või talude ümbruses, niitudel, teede veertes… 

Taime vars on lühem ning peenem, kui teistel sarikalistel, kasvades vaid paarikümne sentimeetriseks kehvades ning jäädes alla meetriseks soodsates kasvukohtades – nõnda on ka köömne kasvukohta sügisesel seemnete kogumiseks ajal raskem leida.

Pildi napsas Birdfriend, LK foorumist

Isaslind poegi toitmas

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Paar päeva kestis ülekande katkestus, eilsest süsteem töötab ja jagab meile teavet.

Kurepojad on pooleteise kuused, rõngad jalas. Vahepealset põuda, mis jõgede ja ojade ülemjooksud veevaeseks muutis on vihmad leevendanud. Vanalindude Kati ja Karli kalapüük on kergem, väikekalu liigub ülemjooksudel jälle tihedamalt. Näiteks täna on vanalinnud poegi toitnud vähemalt neljal korral.

Kirjutas ja pildistas Urmas Tartes

Emane laulusääsk poeb nukust välja

Kas sääski on võimalik pidada sõpradeks? Minu vastus on – jah. Sõber on keegi, kes Sind kunagi ei peta, keda Sa võid usaldada. Sääsed ei peta kunagi. Kui Su ümber lendab „kõhna” emane sääsk, siis tead täpselt, mida sääsk soovib. Kui aga näed punaselt punnis tagakehaga sääske, siis tead, et nädalapäevad ta Sind ei tülita. Kui Sinu ümber sattus lendama peenelt pinisev isane sääsk, siis Sina teda ei huvita.

Vereimemine on üksnes osake nende putukatete põnevast elust. Kui palju on Eestis sääski, kes sääski söövad, kuidas sääski tõrjuda ning kuidas inimesed sääskedega suhestuvad – kõik need teemad on Sagadi metsamuuseumis avatud sääsenäituse sisuks.

Saab teadmisi, emotsioone, mõtlemisainet ja praktilisi näpunäiteid.

Tekst Meelis Uustal, Suvise aialinnupäeviku koordinaator

Tuleb vast jällegi tõdeda, et loodus kulgeb tänavu oma tavapärasest graafikust natuke eespool. Maikuu lõpus õitsema hakanud vaarikad või jaanipäeva-aegsed pärnaõied ei ole vähemalt Põhja-Eestis sugugi tavapärane pilt. Isegi kui sa pole veel märganud pärnadelt nõnda vara õisi otsida, siis võrast kostuv kimalaste sumin reedab esimesed avanenud õied. Kas oled oma kodukandi pärnad juba üle vaadanud?

Viimasel ajal ongi kimalased aias palju nähtavamaks muutunud. Eks praeguseks ole pesad kosunud ning töölised käivad usinasti nektarit ja õietolmu kogumas.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tähnik-valgekaruslane

Tähnik-valgekaruslane            Spilosoma lubricipedum

Tähnik-valgekaruslast võime leida kõikjal Eestis ja kohati on ta väga tavaline. Liblikas lendab avamaastikul, võsastikes, metsaservadel ja aedades mai teisel poolel ja juunis. Liigile soodsal aastal võivad augustis lennata ka teise põlvkonna üksikud isendid.

Tähnik-valgekaruslase tiivamuster ei pruugi olla alati ühesugune, üksikutel liblikatel erineb täppide suurus ja ka nende arv.