Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste
Olen viimastel nädalatel pidanud palju autoga ringi sõitma ja ükskõik, millisesse Eesti otsa tee mind viis, ikka kihutas üle pea pikk haneparvede rodu. Või nokitses haneparv põllul, roosad varbad rõõmsalt ererohelises orases. Hanesid on nii palju, et linnumehed armastavad selle kohta öelda, põld on hanesid “kuivalt täis”.
Jääb vaid mõelda, et miks haned siin aega raiskavad ja juba oma pesapaiku üle vaatama ei lenda. Ega need ilmastikuolud nii viletsad seal ka enam pole.
Aga haned on targad! Seesama oras ja rannakarjamaade tärkavad libled annavad neile elujõu. Selle praeguse ringisagimise jõu ja kuu aja pärast munemise jõu. Rohelise väerohu mõjul viiakse kehast välja kõik need saasteained, mis talvega kogunenud. Vitamiinid annavad elule „vurhvi“.