Video salvestas LK team

Foto: Remo Savisaar, https://blog.moment.ee/

Ilves haistab Läänemaa öös midagi tundmatut

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Ilvestel võib jooksuaeg kesta märtsi lõpuni. Innaaegu võime neid muidu peidulistest kaslastest kiskjaid kohata, aga vahel koguni kuulda päevasel ajal ja sellise tegevusega hõivatud täiskasvanud loomadel jääb teisejärguliseks isegi toitumiseks saakloomade püüdmine.

Ilveste häälitsused: LINK

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kuuseoks käbidega. Alliklepa, Harjumaa

Harilik kuusk       Picea abies

Lund on metsa all ainult laiguti ja nii jääb meil kuuseseemnete pudisemine lihtsalt tähelepanuta. Kuuskedel piisab käbisid ja seemneaasta on täiesti hea. Kuused paljunevad metsades just lendseemnetega.

Kuuseseeme lumel

Kuuse seemet kannab õhuvoolus edasi kollakalt läikiv lennutiib, mis umbes sentimeetri pikkune. Seeme ise jääb alla poole sentimeetriseks, paistab pruunina, munajana ja on teravatipuline.

Video salvestas LK team

Händkakk pidas õhtust jahti, passis puus ja sööstis saaki tabama, aga sedakorda see ei õnnestunud. Taustal võime videol kuulda kaugelt laanekaku hüüdu

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud peaksid pesitsemisega alustama kas märtsi lõpul või aprillis. Praegusel ajal võime händkakke kuulda ja näha sagedamini kui ülejäänud aastal. Nagu teistelgi kakkudel, haudub pesal emaslind, keda isaslind sel ajal toiduga varustab.

Händkakkusid võib suuruse poolest võrrelda ronkadega ja sellise kaku saagiks võivad langeda nii jänesed, rääkimata siis vareslastest ja metsakanalistest. Talvisel ajal toitutakse juhuslikult leitud raipest.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Meie tuntuim rähn

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Suur-kirjurähni trummeldus kostub kiirelt ja lühidalt, kas pool sekundit või veidi kauem. Sellise trummeldamisega teavitavad isaslinnud vastassugupooltele oma asu- ja elupaika varakevadisel ajal. Talvise aja veedavad suur-kirjurähnid üksikeluviisiliselt.