Eesti Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, meie ühe tuntumatest ja levinumatest lindudest, kelle toimetamisi saab kõikjal aastaringselt jälgida. Rasvatihase aastal saavad tuttavamaks nii meie tihased – rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane - kui ka teised talvel toidumaja külastavad ja suvel aias pesitsevad linnud.
Hülgerannas näeme vähemalt sadat härmas kasukaga isendit rahulikult peesitamas. Veepiiril on pakast muidugi vähem, umbes -12 kraadi. Saaremaa läänerannikul, vastu Läänemerd läheneb veetemperatuur nullile.
Eilses Osoonis oli pikem lõik rasvatihastest ja nende uurimisest:
2016. aasta lind on rasvatihane ning üle maailma enim uuritud linnuliik. Meil uuritakse rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist ning sellega tegeletakse juba pea poolsada aastat.
Tartu Ülikooli linnuökoloogia välilabori asejuhataja Marko Mägi, räägib saates: „teadlaste jaoks on rasvatihane väga hea uurimisobjekt, sest neid on palju ja nad pesitsevad pesakastides, kus neid on hea jälgida“.
Nagu me kõik teame kuulub Ilmatsalu SAK-i kõrgendatud ohutsooni.
Kõikides metssigade söötmiskohtadel on nädalane toiduhulk limiteeritud ning jahimeestel kohustus söötmiskohtadel küttida.
Nagu traditsiooniks, teen ka sel aastal ilma-aasta kokkuvõtte.
Kui mullu aastavahetusel jagus lund ohtralt katuseräästalt alla rippuma, siis jaanuaris oli peamiselt vaid kooretis maas. Aasta algas 2. jaanuari uputusega Haapsalus.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.