Teada annab Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees

23. märtsil kell 15 kõneleb Baeri majas (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja liige ja auliige, TA Looduskaitse Komisjoni liige ja teadussekretär (1968 - 1998), Matsalu looduskaitseala

esimene direktor, Karksi valla aukodanik, talupidaja Olav Renno

Samas näitus - Olav Renno 85 - annab ülevaate juubilari viljakast ja aktiivsest elust tänase päevani:

Ta lõpetas Tartu ülikooli 1956, ZBI-s töötas  1968 - 1992, biloogiakandidaadi väitekirja kaitses 1968. Näitusel on hulgi dokumente, diplomeid ja eriti palju kaunis kujunduses kiidukirju, aukirju, välitööpäevikuid, teadusartikleid (trükis ilmunud üle 150), toimetatud raamatuid ja muidugi tema koostatud Eesti linnuatlas (1993).

Ülevaate pani kirja Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Kaamera otselink: LINK

Mullu kaugelt rekordilise klikkidde arvu kogunud merikotka pesas on tänavu üsna vähe liikumist. Kuigi kotkaste ja teiste hääli sealt kuuleb. 2016 pesitsushooajal vaadati merikotkaste Anna ja Uku pesaelu enam kui 10 miljonit korda. Peategelased selles tõsielu-ülekandes proovivad sel aastal tagasihoidlikku joont järgida. Nad pole kaamera ees käinudki. Kas nad mõnel korral kaugemalt mööda on lennanud, seda me ei tea.

Rasvatihase teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda. Reeglina püüavad isaslinnud lauluga emastele muljet avaldada ja territooriume hõivata, samas on troopiliste linnuliikide seas ka emaslindude laulmine küllalt sagedane. Meie laiuskraadidel suhtlevad emased kaaslasega või pesakonnaga pigem erinevate häälitsuste varal, isastele omaseid keerukaid stroofe kuuleb nende nokast harva. Siiski on selgunud, et mõnedel puhkudel võivad emaslinnudki laulda.

Foto Arne Ader

Kevadine märtsikelluke

Kevade algus – pööripäev - võrdpäevsus „heal lapsel“ nimesid jagub.

Öö ja päev on võrdselt kaheteist tunni pikkused, päevapikkust saame nautida tänasest üha enam ja see toob meid ümbritsevale naeratuse näole…

Soojades, päikesepoolsetes ja tuulevarjulistes kohtades on märtsikellukesed õitsele puhkemas, värvulised ja haned rändavad, sookurgesid on juba kuulda. Igal järgneval päeval on põhjust millegi avastamiseks.

Pikaajaliste ilmamõõtmiste tulemusena on välja rehkendatud, et umbes 26.-28.märtsi paiku saab õhusooja olema ööpäevaringselt üle null kraadi - ootame fenoloogilise varakevade algust.

Kevadet sõbrad!

Wikimedia Commons

Joonis: Przemyslaw Idzkiewicz