Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Sügise edenedes muutuvad ööd pikemaks ning linnades lülitub tänavalgustus tööle üha varem. See kumab sisse paljudest akendest, häirides lisaks teleritele ja nutiseadmetele õhtust uinumist. Aknakatete abil saame meie oma magamistoad teha pimedamaks, kuid mida peavad tegema linnud, kel pole võimalust ööseks pesaõõnsuse ava kardinaga sulgeda ning kelle und asulate tänavavalgustus segab?

Pildistas Aivo Tamm

Kabli linnujaam

Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi arvukalt põhja- ja idapool pesitsevaid rasvatihaseid. Erinevalt näiteks põhjatihasest rasvatihane endale talvevarusid ei kogu, vaid veedab talveperioodid soojematel aladel. Talveks lahkub lõuna- ja läänepoole (näiteks Poola, Saksamaa või Prantsusmaani) ka osa meie peamiselt noori rasvatihaseid. Sealjuures on lahkujate hulgas rohkem metsatihaseid, sest loodusmaastikel elades on karmil talvel raske toitu leida. Osa metsatihastest kolib talveks linna, kõik sinna aga ei mahu. Asulates pesitsevad rasvatihased on aga lisatoitmise tõttu paiksemad.

Fotod Arne Ader

Vahtraleht

Kalendrisügis algab kell 17.21

Näis kas tänavu sügisel jõuab lehtedes moodustuda antotsüaan, mis lehed kaunilt punaseks värvib?

Või jäävad puuvõrades domineerima kollased ja oranzid karotenoidid - värvid, mis olid lehtedes olemas juba suvel ning mis klorofülli lagunedes lihtsalt esile tõusevad?

Varasügisesed ööd on tänavu soojad olnud. Punastes toonides sügise sünniks puude võrades vajame aga öist kerget külmanäpistust ning päikselisi sügispäevi. Paiguti hakkavad silma kaunilt värvunud lehtedega vahtrate lõunaküljed. Kas saame leegitseva sügise, näitab lähiaeg.

…aga värve märkame kõikjal.