Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
Noore kalakotka lennuharjutused
Veebikaamera pildid Sova, LK foorumist
Täna hommikused lennuharjutused
Seirearuanne: rahvuslooma arvukus on langenud
Avapilt
Sisu
Keskkonnaagentuuril sai mõnda aega tagasi valmis iga-aastane ulukiasurkondade seirearuanne, milles oli ülevaade antud ka rahvuslooma käekäigust.
2018. aasta sügise seisuga oli Eestis kokku 20 hundipesakonda (ehk hundikarja, kus sündisid kutsikad). See teeb 4 pesakonda vähem kui eelmisel aastal. Neist 19 elas mandriosas ning 1 pesakond Saaremaal. Hiiumaal ja Võrumaal seekord pesakondi polnudki, sest 2017.aasta jahihooajal kütiti sealsed karjade juhtemased. Lisaks muutustele pesakondade arvus, näitab ka jäljeindeks huntide arvukuse kahanemist.
Kobras parandab inimese tehtud vigu
Avapilt
Sisu
Pilt on küll suvise aastaaja jaoks liiga talvine,aga Vahur Sepa kopraloo juures sobib meenutada rekordpikkusega 100-meetrist kopratammi Esnal, mille Ingmar Muusikus 2018. aasta veebruaris üles pildistas. Kopra tammid on loomadele-lindudele kui oaasid kõrbes põuasel ajal!
Kui inimene välja arvata, siis ei suuda ükski teine imetaja elukeskkonda nii tugevalt muuta nagu teeb seda kobras.
Kopra tegutsemisjälgi kipume koprakahjustusteks nimetama. Tõsi on, et Eesti oludes sobib piiber elama looduslikel veekogudel. Melioratsiooni ehk maaparandusega kaetud aladelt ja asulatest tuleb ta küttida. Vastasel juhul saab kopra maine inimühiskonna silmis kahjustada ja loomasse hakatakse põlglikult suhtuma.
Lillemängude hurm
Olen tütre Aotähega järgmisel laupäeval Viljandi folgi õpitoas õpetamas lillemänge nii lastele kui täiskasvanutele. Mänge, mida meie vanaemad oskasid une pealt. Siis kui nutitelefonid olid olemas vaid kõige moodsamates ulmejuttudes ja kus loovat igavust peletati just igasuguste mängudega.
Kummalisel kombel hakkasid lillemängud kaduma juba enne nutitelefonide ilmumist, seda ajal, mil äkki keelati lillede korjamine. On ju tänapäevalgi terve rida inimesi, kes väidavad, et taimede murdmine on loodusele kahjulik.
Kindlasti on, aga inimesel pole võimalik elada päris nii, et kunagi ühegile taimele ei astu ega ühtegi neist ära ei söö. Ja inimesed, kes oma luksuslikes korterites elavad ja justnagu iial ühelegi lillele ega puule liiga ei tee, teevad seda ikkagi kaudselt.
Kuldnoka lasteaed
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Igal hommikul, kui töölaua taha istun, näen aknast, kuidas korraga lööb mu muru kihama pisikestest mustadest kanadest.
Ilmselt on nemadki oma sügava ööune maganud mu aiaserva alõtšahekis ja siis tuleb kogu see rõõmus ja kärav seltskond hommikueinet võtma esimest muruniiduringi tegeva mururoboti kannule.
Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Pildid, videod ja helid on autoriõigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud selle allikale ja autoritele.
Veebiarendaja: Reisijutud.com
Veebiarendaja: Reisijutud.com
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies