Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned

Suur-laukhani          Anser albifrons

Meilt rändavad suur-laukhaned läbi oma pesitsusaladele, Põhja-Venemaa tundratele. Sügisel näeme neid massiliselt, aga enamalt jaolt vaid ülelennul, kui just tormine ilm linnuparvi peatuma ei sunni.

Tekst, fotod ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee

Heitliku hilistalvise ilma ja kevade vägikaikavedu kestab. Talv loobumisvõitu anda ei taha ja nii ongi enamus päevi veel üsna vähe kevade nägu. 

Esimesed läbematud maailmarändurid, kes suurt kevadet oodata ei tihanud, on juba aegsasti naasnud.  

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on üks esimesi kevadekuulutajaid, tema rändeparvi võis näha juba märtsi alguses. Pikk maa tal tulla polegi, sest talvitumispaigad asuvad kodule üsna lähedal Kesk- ja Lääne-Euroopas.  

Kirjutas ja video salvestas Mati Sepp

Kobras  on osa Eestimaa loodusesest ja kopra jälgimiseks on parim aeg kevad. Just  esimeste lahti sulanud kaldaveertega järvejää on heaks kohaks, et  jälgida  kobraste tegutsemist omas elemendis. Järvede äärsed elanikud on enamasti sunnitud tegutsema  üsna  väiksel maalapikesel sest järv katab ühtlaselt sulav jääkiht, kus veel päevasel ajal tegutsesid sikuskamehed.

Videod salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Rändlinnud saabuvad ja tihase pesakasti ilmub tänavu juba kolmas asukas - koldnokk.

Fotod Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

„Esimese laine“ saabujatest moodustavad enamuse juba varem meil pesitsenud isaslinnud. Päevarändurid on hästi märgatavad. Teadupärast on kuldnokad äärmiselt pesapaigatruud. Saabunud otsivad ülesse neile tuttava  möödunud aasta pesakasti ja „reeglina“ jäädakse sinna ka ööbima. Lastakse laulu, et peremehe kohalolu näidata, aga muidu elatakse veel „poissmehe elu“.

Emaslinde võime oodata nädala-paari jooksul, saabumine oleneb ränduritele sobivatest tuultest ning ilmaoludest.