Looduskalendri püsikülastajad märkasid, et alates 20. detsembrist võisid Looduskalendri veeb ja foorum kohati olla üliaeglased või ei saanud üldse lehekülgedele ligi.

Põhjuseks oli enneolematult suur päringute arv, mis tabas meie serverit pealelõunati ja õhtuti. Enamus neist saabusid Hiinast, mõnikord ka Singapurist ja vähem teistest Aasia riikidest.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Pildistas Peep Männil

Kevadel juba maha jäetud karu talvepesa

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

Vastu talve jäid tiined emasloomad taliunne olenemata tänavustest soojadest ilmadest nö „õigel ajal“ sest sügisel hoolega talletatud energiavarusid pole tühjale ringihulkumisele vaja raisata.

Foto Arne Ader

Vesipapp. Suur Taevaskoda ( www.loodusemees.ee )

Vesipapp           Cinclus cinclus

Kesktalvise veelinnuvaatluse raames on meil põhjust pöörata pilk meie jõgedel tegutsevate veega tihedalt seotud lindudele. Suvisel ajal võime kohata ainult mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.