Pildistas Kaja Kübar

Mahlatila vahtral

Harilik vaher        Acer platanoides

Vaher hakkas Pärnumaal eilsest mahla tilkuma. Õhusoe on juba kolmandat päeva plussi poolel: kraavides võime märgata veetõusu ja osades jõgedes jäävabasid lõikusid.

Vahtraga ongi nii, et suure sulaga saab mahlavool alguse, mis aga uue külmalainega seiskub.

Uus dokumentaalfilm

“Vara küps” autoriks on Martii Helde. Dokomentaalfilmi pikkuseks on 1t 26minutit.

“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.

Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Aasta kokkuvõte Aare, LK foorumist

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Möödunud pesitsusaasta ülevaade

Kassikakk        Bubo bubo

Meil on põhjust kassikakkude elukorraldust tähelepanelikult jälgida?

Meil pesitses möödunud aastal vaid kolm-nelikümmend kassikakkude paari. Varasematel aastatel on pesitsemine õnnestunud ainult kümnekonnal kakupaaril.

Kassikakud ei pesitse meie sisemaal juba aastakümneid, sest halvenenud on suurte lindude toitumistingimused.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumised puud esmaspäeval

Ilmastik oli muutlik. Lund sadas rohkesti ja korduvalt esines tuisku.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -15,7…-3,8 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991…2020) -12,7 …+0,8 kraadi võrra. Minimaalne õhutemperatuur langes kolmel ööl alla -20 kraadi. Kõige tugevam oli külm kolmapäeva hommikul, kui Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas registreeriti minimaalseks temperatuurinäiduks õhus -24,5 °C.

kutsub osalema

Emajõe-Suursoos pildistas Kristel Vilbaste

Taliteede kaart

Taliteed Emajõe-Suursoos viib erilise looduselamuse otsija külmunud sooteedele tajuma pärand- ja helimaastikke kolmes eri paigas: Varnjas, Ahunapalus ja Emajõe-Suursoo keskuses. Kolme nädala jooksul toimuvad matkad, filmiõhtud, kohtumised ajaloolaste ja kirjanikega, kontserdid ja näituseprogramm. Talv on tulekul - on aeg teele asuda Taliteede festivalile!

Kogu maailmas unikaalne ajalooliste taliteede võrgustik, mis peidab end Emajõe-Suursoos, juhatab erakordsele ajarännakule. Muistsel ajal ühendasid külmunud soos tekkinud hooajalised taliteed eraldatud kogukondi ja lühendasid vahemaid. Tänapäeval kasutavad neid ainulaadseid säilinud taliteid enamasti metsloomad, inimloomad satuvad sinna harva.