Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Foto Arne Ader

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie kõige tuntuma aja teatuma rähni arvukus ületab meil kõikide teiste räniliikide arvukuse. Pesitsejaid oli tänavu üle viiekümne tuhande paari.

Kui trehvad suvisel ajal suur-kirjurähni, siis märka linnu pealage: noorlindudel pealagi on punase sulestikuga (vaata Arne fotot loo lõpus), täiskasvanud isaslinnu kuklal näeme väikest punast laiku ja emaslinnu pealagi ning kukal on musta sulestikuga.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tehnoloogia arenedes saame üha täpsemini jälgida loomade liikumist. Linnud on ühed liikuvamad loomad, kes lendavad pesitsus- ja talvitamisalade vahel tuhandeid kilomeetrid. Mitmed mere- ja rannikulinnud läbivad rändel aga koguni kümneid tuhandeid kilomeetreid aastas.

Üheks nendest on ka randtiir (Sterna paradisaea), kelle ränne on loomade seas teadaolevalt pikim. Hiljutine Svalbardis pesitseva 30-ne randtiiru märgistamine geolokaatoritega – seadmega, mis salvestab päevapikkuse, et selle järgi saaks määrata linnu asukohta – ning nende aastaringne jälgimine tõi päevavalgele uusi tõikasid rekordrände kohta. Aasta pärast märgistamist naasis Svalbardi pesitsema 23 märgistatud lindu, kellest 16 õnnestus tabada ning nende seadmesse talletatu järgi kindlaks teha rände üksikasjad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Orav seedermänni käbisid korjamas

Nädal algas kuuma päevaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis siis 25,5 °C ja sõideti randa.

Teisipäeval pärast lõunat ilm muutus. Hakkas müristama ja algas sagedaste hoovihmadega jahe ilmaperiood. Nelja päevaga (teisipäevast reedeni) tuli Jõgeval vihma 39 mm, mis on ligikaudu pool viimase 98 aasta keskmisest juulikuu sajusummast.

Kogu juulikuu sajusummaks kogunes Jõgeval 102 mm, mis moodustab vaatlusaastate (1922-2019) keskmisest 130%.

Kiudpilved 1. augusti õhtul

Keskkonnaamet annab teada

Eesti rahvusparkides algavad noorte looduskaitsjate kursused

Keskkonnaamet korraldab 4.–7. augustini 2020 Vilsandi, Lahemaa, Alutaguse ja Karula rahvusparkides noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger. Lisaks keskkonna- ja loodusteadlikkuse suurendamisele arendatakse kursustel noorte looduskaitsjate võrgustiku koostööd Eestis ja välismaal.

Kursustel osalevad kokku 112 rahvusparkide lähipiirkondade loodushuvilist noort 6.–12. klassidest. Noored on programmi valitud õpetajate suunamiste, kursustel varem osalenute soovituste ja noorte endi sooviavalduste alusel.

Foto Arne Ader

Kassisaba ( www.loodusemees.ee )

Kassisaba       Veronica spicata

Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel õitsevad päris tavalised mailased ( Eestis kasvab neid paarkümmend liiki ) alates juulikuust, aga õitsemine jõuab lõpukorrale alles septembris.

Kuna kassisabade pikas õisikus avanevad esmalt alumised õied, siis võib taim õitseda pikalt ja silmailu pakkuda.