Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Lennart Lennuk

Postitas Looduskalender - R, 01.02.2019 - 09.09

SA Eestimaa Looduse Fond annab teada

Pildistas Reelika Riimand

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Lennart Lennuk

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) noore looduskaitsja 2018. a auhinna pälvis Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja Lennart Lennuk. Lennart paistab silma nii põneva teadustööga merebioloogias kui ka väga mitmekülgse tegevusega loodusmuuseumis, kus ta muuhulgas näitusi kureerib ja loenguid peab. Ühtlasi on mitmed Lennarti hobid seotud just loodusharidusega.

Metsariigina tulevikku

Postitas Looduskalender - N, 31.01.2019 - 15.15

Lähiaastate otsused Riigikogu valimistel ja uue metsanduse arengukava koostamisel määravad suuresti, kuidas Eesti lähimate inimpõlvede jooksul metsaga ringi käib. Kas valime nutika ja innovaatilise metsarikka riigi tee või pigistame silmad kinni ja anname riigina taas sõnumi “raiu ja põleta palju jaksad”. Eestil on veel võimalus saada säästva metsanduse teenäitajaks Euroopas, säilitades hindamatu looduskeskkonna ning lõigates maine- ja majanduskasu.

Pakume välja targa metsariigi ja säästva metsanduse teenäitaja tulevikuvisiooni. Oleme välja toonud kaheksa olulisemat eesmärki, mida järgneval kümnendil sihtima peame - seda senisest märksa täpsemalt ja teaduspõhisemalt.

VIDEO: mustad valges

Postitas Looduskalender - N, 31.01.2019 - 14.14

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Hommikused toimetamised toimetatud

 

Teder      Tetrao tetrix

 

Tedreseltsingud on vaatamisväärsus omaette, nendega võime kokku trehvata just talvisel ajal ja sagedamini kaasikute ja kultuurmaastike piirialadel. Tetrede peamiseks talviseks toiduks on kaseurvad ja -pungad, aga head toitumiskohad ei pruugi sugugi lähestikku asuda. Raagus lehtpuud ei paku tegutsevatele segasalkadele looduses varju ka „vaenlaste“ eest, seega tagab mitmete silmapaaride ümbruse jälgimine veidi ohutumat olemist.  

Homme loomaaeda koprajutte kuulama

Postitas Aasta Loom - K, 30.01.2019 - 17.11
Avapilt
Sisu

Fotol on koprakujulised ripatsid merevaigust ja sarvest, mis pärit Valma neoliitilisest kollektsioonist (ligikaudu 5000 aastat vanad).

 

10 000 aastat kobrast Eestis – nii kaua on see lahe loom siinkandis elanud. Paleozooloog Lembi Lõugas ütleb, et tegelikult isegi rohkem kui 10 000 aastat ja sellest kõneleb ta homme Tallinna loomaia keskkonnahariduskeskuses aasta looma avamissündmusel. Tähtis tootemloom on kobras ilmselt meile olnud, faktid on sellised: "Kobrast meenutavad ripatsid või kujukesed näitavad, et tegu polnud pelgalt söögipoolisega, vaid palju tähendusrikkama loomaga. Eestis pole just palju loomi, keda muistsed kunstnikud oleksid sel viisil kujutanud. Lisaks koprale tuleb esimesel hetkel meelde vaid põder, karu ja rästik, " räägib Lembi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.