Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Vereparasiidid võivad aeglustada linnu naasmist pesitsusalale

Postitas Looduskalender - T, 09.04.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude saabumisperiood pesitsusaladele on mitmeid nädalaid pikk. Esimesed saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Kuigi varasemast saabumisest saadav kasu on reeglina suurem, saabuvad linnud ometigi pesitsusaladele erinevatel aegadel.

Kalakaamera

Postitas Looduskalender - T, 09.04.2019 - 00.16

Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Huntwww.rmk.ee

Võrtsjärve põhjakalda vette paigaldasime kalakaamera, lootes näha haugide tegevust nende kudeajal. Kaamera paikneb kõrgveest üleujutatud kaldaalal umbes 40 cm sügavusel tarnamätaste ja kulu vahel, kohas kus on igati sobivad tingimused purikatele kudemiseks. Et haug valib marja-niisa heitmiseks just kaamerast paistvad tarnamättad on ehk palju soovida, kuid võimatu see ka ei ole. 

Aprilli esimene nädal. Vintis maa

Postitas Looduskalender - E, 08.04.2019 - 11.11

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Metsvint

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Olete nüüd kindlasti kuulnud Eesti kõige arvukamat haudelindu – metsvinti? Ei ole koduõue või metsatukka, kus tema rõõmsat kevadlaulu ei kuule. Eestis pesitseb neid linde poolteist kuni kaks ja pool miljonit paari. See tähendab, et iga eestlase jaoks on meil olemas oma metsvindipaar, kes kusagile vahtraoksale pehmet sambla- ja suleseguset pesa ehitama hakkab. Ja kuigi arvatakse, et oma vintivat häält teeb ta vihma ettekuulutuseks, siis praegust “siit-siit-metsast ei saa mitte üks piirutikk” hõiskab ta küll suurest rõõmust.

 

Suurnokk-vint

Sinililleaeg

Postitas Looduskalender - P, 07.04.2019 - 12.12

Fotod Arne Ader

Sinililled

Sinililled ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik sinilill            Hepatica nobilis

 

Omamoodi lummav on varakevadine sinililleaega. Taimi on erinevas arengujärgus, seega loodushuvilisel põhjust neid veidi lähemalt uurida.

Äsja õitsema hakanud sinililled on ühe või kahe lühikese õievarrega, mis õitsemise aegu tüki maad pikemaks sirguvad.

Punakaspruunid peenikesed õievarred kasvavad välja lehtede kaenlast ja neid katavad rohelised karvakesed. Headel kasvukohtadel võib ühel taimel sirguda kuni tosin õievart.

Koer tahab püherdada, hunt ka

Postitas Aasta Loom - P, 07.04.2019 - 10.00
Sisu

 

Ilmselt on enamik koeraomanikke kogenud, et värskendavad jalutuskäigud mere äärde võivad päädida hoopis koera püherdamisega sugugi mitte nii värske kala sees. Idülliline liblikate taga ajamine põllul võib lõppeda aga mõnust muheleva koera rullimisega lehmasõnnikus. Muidugi ei pelga ükski asjalik koer käppasid (ning sisuliselt ka kogu ülejäänud keha) külge lüüa ka siis, kui tarvis on lähemalt analüüsida maanteeäärseid loomakorjuseid. Miks ometi??

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.