Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Laste kaameras - mägrapojad!

Sisu

Mägrapoegade häälitsusi kuuleb harva. Videole on aga peale jäänud, kuidas pojad suhtlevad omavahel  - omapäraste piiksatustega. Ja siis läheb lahti kiskumine ema kõhualuse pärast! Üks poeg viskab end lausa tagurpidi, et paremini nisani ulatuda.

 

Mai lõpus on mägraema tulnud öövaikuses kolme pojaga patseerima Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klassi kaamera ette. See on haruldane, et mägrapere jääb koolilaste rajakaamerate ette.

Tartumaa kalakotkaste pesaelust

Veebikaamera pilt Jenny ja Seira LK foorumist

Hea, et kotkapoegade suurusevahe ei ole väga suur

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus     

 

Emaslind Iiris munes esimese muna 22. aprillil, teise 25. aprillil ja viimase 28. aprillil. Esimest kotkapoega nägime koorumas 29. mail, järgmist alles 2. juunil.

Kalakotkaste emaslinnud alustavad üldjuhul haudumist peale esimese muna munemist, aga haudeaja pikkust ja kulgu võivad mõjutada erinevad tegurid, muuhulgas ka ilm.

Hallpõsk-pütt saabub pesitsema väikese meres täidetud moonakotiga

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesitsusperioodi alguses vajab emaslind muna moodustamiseks tavapärasest rohkem toitu. Väike värvuline vajab ühe muna jaoks tavapärasele päevasele energiale lisa 45–60%, kanalised ja rannikulinnud 80–130%, pardid aga lausa 200% lisa. Seega on vaja munemise eel ja ajal pidevalt toituda ning koguda rasva, et pesitsuse alguses heas vormis olla. Paraku reeglina ei ole sel ajal looduses nii palju toitu, kui oleks vaja kõigi munade munemiseks.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on suhteliselt suur veelind, kelle munemisaegne energiavajadus on võrreldav partide omaga. Kas ja kust kogutud energiat nad pesitsuseks valmistudes munemisel kasutavad, uuriti Ida-Poola kalatiikidel pesitsevatel lindudel.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XLIII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Hirvelehm koos mullikaga metsateel

Hirvelehm koos mullikaga metsateel ( www.loodusemees.ee )

 

Punahirv        Cervus elaphus

 

Rekord nr. 148

Kõige suurema parema sarve pikkusega punahirve küttis aastal 1992 Andres Lillemäe ja pikkuseks oli 120,1 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 149

Kõige pikema vasaku sarvega hirve küttis aastal 2009 Gennadi Lõhmus Saaremaalt ja sarve pikkuseks oli 121,0 cm.

Rekord nr. 150

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.