Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kas sa kanepilindu oled juba kuulnud? Aga laulurästast?

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Arne Ader

Kanepilind

Kanepilind ( www.loodusemees.ee )

Praegu on kätte jõudnud see üürike aeg, kus kõik Euroopas talvitanud rändlinnud on pärale jõudnud igasse metsatukka, aga suurem osa Aafrika linde on alles saabumata. Nädal veel ja siis muutub hommikune linnukoor nii valjuks, et liikide eristamine hakkab tõesti raskusi valmistama. Siin on aga seitse lindu, keda võib praegu paljudes aedades kohata ja laulmas kuulda. 

Laulurästas. Laulurästa laul on pausidega, korrates fraase, nagu „kiri-küüt“ või „Tiit teol“ mitu korda järjest. Laulukõla sarnaneb musträstale, kuid musträsta pausideta flöödilaulu ei saa sõnadesse panna. Praegu on laulurästas õhtul pimedas üks viimaseid lauljaid. 

Ornitoloogiaühing 99-aastane. Õnnitlused!

Reedel, 1. mail tähistab Eesti Ornitoloogiaühing 99. aastapäeva.

Külastage täna EOÜ Facebooki lehte, sealt leiate toreda üllatuse, mida saab ka sõpradega jagada.

Ühing tänab kõiki oma liikmeid, auliikmeid, nõukogu liikmeid, endisi ja praeguseid töötajaid, koostööpartnereid, annetajaid ja teisi toetajaid oma panuse eest!

Meie ühineme heade soovidega.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXVII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Kährikkoer

Kährikkoer ( www.loodusemees.ee )

 

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides

 

Rekord nr 124.

Suurima koljuga kährikkoera küttis 2012. aastal Jüri Kaju Saaremaalt. Kolju pikkuse ja laiuse summa oli 21,69 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 125.

Pikima koljuga kährikkoera küttis 1994. aastal Jõgevamaal. Viljar Saar. Kolju pikkuseks oli 14,03 cm.

Rekord nr 126.

Nädala jooksul saabunutest ja oodatavatest lindudest

Kokkuvõte Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projektijuht

Fotod Arne Ader

Väänkael

Väänkael ( www.loodusemees.ee )

Viimase seitsme päevaga on kasvanud oluliselt vaatluste arv järgmiste liikide kohta, kuupäev liigi taga märgib tänavust esmavaatlust:


- must-kärbsenäpp 9.04 Harjumaa
- räusk 28.03 Läänemaa
- väiketüll 5.04 Viljandimaa
- väike-konnakotkas 7.04 Tartumaa
- heletilder 7.04 Pärnumaa
- kivitäks 7.04 Ida-Virumaa
- jõgitiir 8.04 Pärnumaa
- väikekajakas 4.04 Läänemaa
- vihitaja 10.04 Harjumaa
- väänkael 11.04 Põlvamaa
- suitsupääsuke 12.04 Märjamaa
- metskiur 15.04 Läänemaa
- mudatilder 17.04 Jõgevamaa
- räästapääsuke 20.04 Viljandimaa
- lepalind 21.04 Tartumaa

 

Nahkhiire neljapäev: andke teada suvekolooniatest!

Sisu

 

Hoolimata kevadistest oludest väljaspool koobast on nahkhiirekaamera vaatevälja jäänud nähtavale veel 3-4 looma. Täpsemal vaatamisel paistab aeg-ajalt siiski väikest nihelemist ning sättimist. Seega on tegu täiesti elusate ja tegusate tiigilendlastega, kes on otsustanud koopa turvalistesse oludesse natuke pikemaks paigale jääda. Kellel meist ei meeldiks vahel hommikuti natuke pikemalt põõnata !? Muide nahkhiirtel aitab seinaküljes püsida spetsiaalne käõluste süsteem, mis võimaldab neil rippuda ilma lihasjõudu kasutamata.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.