Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEO: hundikutsikate aeg

Sisu

 

Ja ongi taas kätte jõudnud aeg, mil sünnivad hundikutsikad. Kuna inimkond vajab praegu hädasti rõõmu, siis on Voyageurs Wolf Project hundiuurijad pannud kokku video parimatest kutsikakaadritest. Lülitage heli sisse ning nautige haruldast pilguheitu metsasanitari pisipere tegemistesse.

 

Eesti veekogude "arg pardipoeg" on väikepütt

Foto Arne Ader

Väikepütt

Väikepütt ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti väikseim pütt – väikepütt – on vaid pardipoja suurune. Võib juhtuda, et veekogul ujuvate pardipesakondade seast ei pruugi teda märgatagi. Ka on väikepütt pelglik ning see kõik teeb tema vaatlemise raskeks. Õnneks saadab väikepütt aeg-ajalt lendu kilkavaid häälitsusi.

Kuna Eesti asub väikepüti levila põhjapiiril, on ta meil hajusa levikuga haruldane pesitseja – madalaveelistel veekogudel, pesitsusajal sageli ka kalakasvanduste tiikidel pesitseb Eestis hinnanguliselt 20–40 paari väikepütte. Üllatuslikult asub enamik väikepüti pesitsuspaiku Eestis hoopiski kultuurmaastikul, isegi keset asulaid. Väikepüti udusulis poegi on leitud veel septembris – see kinnitab, et osa Eesti väikepüttidest pesitseb suve jooksul kaks korda.

Hinda Eesti maastike elurikkust

Tartu Ülikool uus rakendus

Kui head on Eesti maastikud? Mis neid maastikke mõjutab? Mida saab igaüks teha, et Eesti elurikkust hoida?

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased professor Meelis Pärtel ja vanemteadur Aveliina Helm on välja töötanud Rohemeetri, mis aitab hinnata Eesti maastike looduslikku mitmekesisust ning annab soovitusi elurikkuse säilitamiseks või piirkonna looduskeskkonna parandamiseks. 

Rohemeeter on abiks nii maa- kui ka linnapiirkondade maastike planeerimisel, et selle käigus kahjustuks Eesti elurikkus ning keskkonna toimimiseks elutähtsad ökosüsteemid. Rohemeetri abil saab koduhoovi või avaliku ruumi kujundamisel teha valikuid ja otsuseid, mis hoiavad keskkonda sobilikuna nii inimesele kui ka teistele liikidele meie ümber.

Lastekaameras: ärev siisike ja ükskõikne rebane

Sisu

 

Paljudele röövlindudele-loomadele toiduks olev siisike annab häälekalt puuladvas teada, et oht on lähedal. Rebane aga muudkui sööb kaamera ees õunu ega lase end häirida. Mitmel päeval järjest nägi Aegviidu koolilaste rajakaameras sama pilti: rebo sõi õunu ja siisike ei olnud sellega rahul. Järjepidevalt teatas ta kõigile ümberringi, et ümbruses liigub kiskja. Temast said aru kõik: vindid, tihased, varesed jne, isegi hiired. Rebasel oli ükskõik!

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.