Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Rekord nr. 136
Kõige raskemate sarvedega metskitse küttis aastal 2016 Viljandimaalt Viiratsi jahipiirkonnast Mati Koger ja sarvede kaaluks oli 691 grammi (andmed pärinevad EJS-lt).
Rekord nr. 137
Kõige pikema parema sarvega metskitse küttis aastal 1995 Andres Lillemäe Lääne-Virumaalt ja sarve pikkuseks oli 32,8 cm.
Kobras ehk piiber Castor fiber
Vaatame kobraste pesaelu aastaringi ja püüame oletada sest kindlaid tõendid meil ju puuduvad.
Loodusfotograaf Ave Kruuselil õnnestus nädalapäevad tagasi Viimsi kandis pildile püüda päeval ringilendav nahkhiir. Liiki ekspertidel piltide põhjal määrata veel ei õnnestunud.
Üldiselt teatakse nahkhiiri ikka pimedas tegutsejatena, eriti meil Eestis. Öeldakse, et nahkhiired on ööloomad. Aga nagu ikka ja jälle ilmsiks tuleb – reeglist on erandeid. Huvitav on see, et just kevadel teatatakse päevavalges ringilendavatest nahkhiirtest sagedamini.
Vahel on selliseid vaatlusi tehtud isegi südapäeval eredas päikesevalguses. Kohe tekib küsimus, et miks nahkhiired sedasi käituvad. Põhjusi on kindlasti erinevaid: nahkhiir aeti päeval varjepaigast lendu, ta otsib uut varjepaika; ööd on külmad ja nahkhiirel kõht tühi, aga lendavaid putukaid leidub ainult päeval; rändel merd ületades jäi nahkhiir „hilja peale”; nahkhiir käitub ebatavaliselt, sest tal on mingi haigus.
Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
Foto Arne Ader
Kuldnokk meelitab poega esimesele lennule ( www.loodusemees.ee )
Nüüd, mai viimasel nädalal on kätte jõudnud aeg, mil pesast lahkub varakult pesitsemist alustanud lindude järelkasv. Esimene pesakond, kellele veidi enam kui kuu aja pärast järgneb teine, on nüüd lahkumas kodu- ja põldvarblasel, punarinnal ja talvikesel, hall- ja musträstal, mets- ja rohevindil ning kanepilinnul. Aasta ainus pesitsuskord jõuab lõpule kuldnokal ja varesel, salu- ja sinitihasel ning puukoristajal. Aga kuidas seda kõike aialinnupäevikusse kirja panna?
Videod salvestas Fleur, LK foorumist
Kobras ehk piiber Castor fiber
Eile hilisõhtul käis kobras paljast uudishimust tuttpüti pesal „turnimas“. Rumalavõitu uudishimu, pole ju tuttpütid taimetoidulisele koprale konkurendid. Lisaks peaksid ühe järve asukad ju üksteist tundma ja teadma.
Hea, et pesalt munad terveks jäid ja välja ei veerenud. Kui tuttpüti kaaluks on umbes kuussada gramm, siis püttide pesale roninud kopra kaal võib olla veerandsada kilo.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
