Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed
Foto Kauro Kuik
Märtsikuu protseduurid päevikupidaja heaolukeskuses
„See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti,“ kirjutas Henrik Visnapuu oma tuntud luuletuses. Nüüd, 101 kevadet hiljem saab sellega kohe eriti nõustuda. Talv oli meil ju sedapuhku enneolematu – kui mitte öelda olematu – ja kevademärgid torkasid looduses silma juba jaanuarist alates. Esmalt hakkasid meid rõõmustama lumikellukesed, veebruar kuulus märtsikellukestele ja märts krookustele.
Päike särab, aiad on kevadõites, linnud muutuvad lärmakamaks ja järjest saabuvad uued rändlinnud. Aga ometi on paljudel meist tunne, et hoolimata varajasest kevadest on midagi veel teisiti. Küllap on selles süüdi muremõtted, mis varjutavad seda kaua igatsetud ja oodatud rõõmsat kevadetunnet. Mida teha?