Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

6. osa

Tõsi, metskurvitsa mängulend Eestis juba käib: esimesi isaslinde vaadeldi nende rivaalitsemislendudel juba 6. märtsi õhtul. Kuna aga enamus metskurvitsatest aga on alles teel talvitusaladelt pesapaikade poole, siis on nii varajaste „mängurite“ näol tõenäoliselt tegemist isenditega, kes riskisid talvitama jääda, peaaegu olematu talve meie oludes edukalt üle elasid ning nüüd, kuu aega tavalisest varem juba territooriume tähistavad.

Nagu kindlasti mäletate, jõudsid Eestis satelliidi saanud neppidest talvituspaikadesse koguni üheksa isendit. Mõni aeg tagasi tehtud kontroll-ülevaatus näitas, et veel mitmed GPS-seadmed on töökorras ning seetõttu saab nende abil jälgida ka metskurvitsate tagasiteed pesapaikadesse.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Foto Arne Ader

Luua park. Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Juunikuine Loodusvaatluste maraton ootab inimesi vaatlusaladest teada andma

Järjekorras kolmas Loodusvaatluste maraton toimub sel aastal 6.–7. juunil. Kuni 15. maini saavad kõik soovijad oma vaatlusaladest korraldajatele teada anda.

Maratonialad on üldjuhul avalikud, et kõik huvilised saaksid osaleda, aga on võimalik korraldada ka privaatne vaatluspunkt eramaal, et pere ja sõpradega loodust avastada. “Vaatlusalaks sobib park, niit või enda koduümbrus, kus kohalikke liike leidub. Vaatlusala võib registreerida iga loodushuviline, selleks ei pea olema loodusteadlane,” rääkis maratoni eestvedaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel.

Veebikaamera pilt IceAge, Lk foorumist

Leevikese isaslind

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

Leevikesed on meie kuusikutes ja kuuse-segametsades täiesti tavalised toimetajad aasta ringi ja samuti pesitsejad. Millegipärast arvatakse, et tegu on vaid talikülalistega. Märtsis ja aprillis rändab meilt läbi arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi.

EOÜ annab teada

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust tuttpütist, rekordaastast Vaibla linnujaamas ning noorest linnuhuvilisest Geteli Hannist.

Märtsis ilmunud teabelehe kaanelugu on aasta linnust, kelleks on silmapaistva välimusega tuttpütt. Kristjan Adojaan kirjutab Võrtsjärve põhjakaldal asuvast ja möödunud aastal 20. tegutsemisaastat tähistanud Vaibla linnujaama rekordaastast: rõngastati ligi 12 000 lindu.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" räägib noor linnuvaatleja Geteli Hanni, kuidas ta linde tundma õpib ja uusi teadmisi kogub.

Lisaks ilmus kokkuvõte suvise aialinnupäeviku möödunud aastast ja aasta linnu 2019 öösorri joonistusvõistlusest.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Orased on seni hästi talvitunud

Nädal algas hallaste hommikute ja päikesepaisteliste soojade päevadega. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kahel esimesel päeval 8...9 kraadini.

Teisipäeva õhtupoolikul läks taevas pilve, ilm jahenes ja hakkas sadama. Nädala kõige sajusemaks päevaks kujunes kolmapäev, kui ööpäevaseks sajusummaks kogunes ligi kaheksa millimeetrit. Hoogsajud jätkusid ka järgneval kolmel päeval. Nädala lõpupoole lisandus vihma hulka ka teralund ja lörtsi.

Reedel ja laupäeval ulatus maksimaalne tuule kiirus iiliti 15 m/s. Laupäeval sadas hooti lund, aga suuremad lumepilved jäid Jõgevalt põhjapoole. Sel päeval tõusis termomeetrinäit õhus ainult mõne kümnendikkraadi võrra üle null kraadi ja külmatunnet suurendas tugev põhjatuul.