Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Lastekaameras: ärev siisike ja ükskõikne rebane

Sisu

 

Paljudele röövlindudele-loomadele toiduks olev siisike annab häälekalt puuladvas teada, et oht on lähedal. Rebane aga muudkui sööb kaamera ees õunu ega lase end häirida. Mitmel päeval järjest nägi Aegviidu koolilaste rajakaameras sama pilti: rebo sõi õunu ja siisike ei olnud sellega rahul. Järjepidevalt teatas ta kõigile ümberringi, et ümbruses liigub kiskja. Temast said aru kõik: vindid, tihased, varesed jne, isegi hiired. Rebasel oli ükskõik!

Õõnejuurte kujunemisest

Tekst: Vello Keppart

Põlispuudel arenevad puutüve õõnsuses juured

1. Tavaliselt ei näe põlispuu tüve õõnsuses puukoort. Mädanik on arenenud juurte kaudu tüvesse. Sel juhul kambium ei saa kasvatada puuõõnsusesse haavakudet.

2. Puu jämeda oksa murdumisel ja suremisel oksatüüka kaudu pääsevad puidumädaniku tekitajad läbi oksakrae. Aastatega moodustub tüves õõnsus. Eriti varakult juhtub see pärnadel ja haabadel, 60 a vanusel pärnal on sageli juba esimesed õõnsused. Oksaaukudest kasvatab kambium haavakudet puu õõnsusesse. Niiskes keskkonnas haavakoe kokkupuutel mäda puiduga arenevad lisajuured.

Aita kaardistada pesitsevaid sarvikpütte

Vaatlusi kutsub edastama Tarvo Valker, www.huvitavbioloogia.ee

Foto Arne Ader

Sarvikpütt

Sarvikpütt ( www.loodusemees.ee )

 

Sarvikpütt         Podiceps auritus

 

Linnukevad on aina hoogu kogumas ja juba on jõudnud oma pesitsuspaikadesse ka esimesed sarvikpütid.

Sel aastal viib Huvitava Bioloogia Kool läbi sarvikpüti pesitsuspaikade üle-eestilise inventuuri.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.