Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Galapagose saarestik inimasustati püsivalt 19. sajandi alguses ning alates sellest on linnastumine ja saartele toodud kassid kohaliku loomastiku käekäiku mõjutanud mitmel saarel. Preagu leidub kasse vähemalt neljal saarel, kus nad on ohuks elurikkusele. Edukamad liigid on suutnud uue kiskjaga kohaneda, õppides neid vältima või nende eest õigeaegselt põgenema; mõnedel saartel on sealsetele asukatele abikäe ulatanud aga inimene ning saartelt kassid hävitanud.

Saarestiku looduslikud kiskjad on sealsed maod ja galápagose viu (Buteo galapagoensis). On teada, et kiskja saabumine uude keskkonda võib tingida saakloomade käitumise kiire muutumise, kuid üllatavalt vähe on teada, kuidas muutub saaklooma käitumine kiskja taas kadumisel. Kas isendid muutuvad aja jooksul taas julgemaks?

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Söödava kuslapuu puhkenud pungad

Nädal algas tuulise hommikuga. Õhus jäi esmaspäeva hommikul päikesetõusu (lipu heiskamise) aegu temperatuur nullile lähedaseks, aga maapinnal langes miinuspoolele ja hall oli maas. Päev kujunes päikseliseks ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis õhus nelja kraadini. Oli ilus ilm Vabariigi aastapäeva üritusteks.

Alates teisipäevast jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur viieks päevaks miinuskraadidesse.

Lumised nulud

Foto Arne Ader

Ronk ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 227 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 195 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 74 ja edasijõudnutest 2 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

ELF-i üleskutse

Epp ja Meelis on talgujuhtidena tegutsenud juba palju aastaid. Meelis täidab paralleelselt ka saeministri kohuseid ning Epp koolitab uusi talgujuhte.

Eestimaa Looduse Fond korraldas möödunud aastal 790 vabatahtliku toel 49 looduskaitsetalgut. Taastati soid, loopealseid ja rannaniite ning hooldati kaitsealuste liikide elupaiku. Parandati nii kõre, niidurüdi, must-toonekure, mudakonna, aga ka käpaliste elutingimusi. 

Talgulisi juhendavate vabatahtlike talgujuhtide ja saeministrite juhatamisel avanesid loodel ja niitutel vaated ning tillukesed tiigid muutusid veetaimestiku eemaldamise järel harivesilikele sobivateks.

Rajaamera salvestused pani liitis Kalle Pihelgas

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Vett on ojas palju ja rebast näeme seda ületamas korduvalt. Rebaste „pulmad“ lõppesid veebruarikuus, seega toob emasloom peale paari kuust tiinust ilmale kutsikad.