Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Freesturbaväli Napsi soos ( www.loodusemees.ee )

Suur osa minu lapsepõlvest on möödunud soodes ja turbaväljadel.

Paikades, kus vanemad üritasid ammendatud freesturbaväljadel panna kasvama jõhvikaid. Taastades kümnekonna aastaga jõhvikasoo, panid selle käigus kasvama ka ülejäänud loomuliku sootaimestiku. Enamus neist soodest on praegu tavalise soo nägu. Sestap paneb mind imestama praegune soode taastamise kampaania, kus põhikatsealadeks on meie looduskaunid matkaradadega paigad Nigula rabas, Rongu rabas ja Viru rabas.

Foto ja kirjeldus Arne Ader

Eile Kavandi järve ääres ( www.loodusemees.ee )

Harilik sinilill     Hepatica nobilis

Tegime täna väikse tiiru Haanjas ja Karula kuplistikul. Kavadi järve ääres märkasime õitsvaid sinililli. Eks see selline talvine õitsemine ole - nupud kenad, aga õied külmanäpistatud.

Selgitab hülgeuurija Ivar Jüssi

Pildid veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Täiskasvanud isasloomal näeme kaela piirkonnas nahavolte

Hallhüljes     Halichoerus grypus   

Imetamise lõppedes hakkavad emasloomad indlema ja täiskasvanud isasloomad hoiavad koloonias sarnastel emastel „pilku peal“.

Kui vanalt saavutavad suguküpsuse hallhüljeste emas- ja isasloomad?

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 94 Eesti suurim voorestik

Vooremaa pindala on ca. 977 ruutkilomeetrit. 

Loe artiklit Eesti Entsüklopeediast: LINK

Ihamaa luht. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 95 Eesti suurim looduskaitseala

Alam-Pedja looduskaitseala pindalaga on 343 ruutkilomeetrit.

Foto Arne Ader

Künnivares ( www.loodusemees.ee )

Künnivares         Corvus frugilegus

Künnivaresed on meil ühed varasemad nn kevadekuulutajad, kuigi inimesed nendest just lugu ei pea, saabudes tavatalve korral veebruarikuu lõpul. Poole sajandi eest saabuti alles märtsikuus.

Tänavu pole Eestis ka fenoloogilises mõttes talve olnud: sest püsiv kumikate peaks katma maapinda kolmkümmend päeva järjepanu.

Künnivaresed on päevarändurid ja selliste lindude liikumist on kergem märgata. Mõnisada isendit meile ka talvitusid.