Talilinnukaamera - pasknäär

Postitas Looduskalender - E, 25.02.2019 - 09.09

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Pasknäär on üks peamisi tammede levitajaid

Päästetud hunt sai GPS-kaeluse

Postitas Aasta Loom - P, 24.02.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Noore isahundi aitas õhtuhämaruses uuesti metsa Pärnumaa Jahimeeste Liidu jahimehed ja hundiuurija Marko Kübarsepp.
Fotod: Eero Nõmm ja Marko Kübarsepp

 

Vabariigi sünnipäeva eel rõõmustas meid südamlik lugu; 21.veebruari varahommikul tegid tublid noormehed rahvusloomale suure heateo ning päästsid Pärnumaal Sindi paisu juures jäisesse jõkke lõksu jäänud hundi. Uudis sellest jõudis 22. veebruaril ka BBC uudistekanalisse, milles suure levikuga uudistekanal andis põhjaliku ülevaate võsavillemi päästeoperatsioonist ning märkis ka ära, et hunt on alates 2018. aastast Eesti rahvusloom.

 

Akadeemik Jaan Einasto - õnnitleme juubilari!

Postitas Looduskalender - L, 23.02.2019 - 16.16

Jaan Einasto – 90!

23. veebruaril tähistab oma 90. sünnipäeva akadeemik Jaan Einasto, kelle mõju maailma teaduse arengule on võimatu üle hinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku sarnane ruumjaotus ja tumeaine vajalikkus jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.

 

Õnnitleme!

 

Mõne aasta tagune lühike akadeemiku loeng:

Kopra naaber – mink ehk ameerika naarits

Postitas Aasta Loom - L, 23.02.2019 - 13.35
Avapilt
Sisu

 

Kopraradadel liikudes võib seal kohata ka teisi poolveelisi loomi. Kõige sagedamini näeb ameerika naaritsat ehk minki.

 

Võrreldes kopraga on mink üsna väike tegelane. Algajal loodusvaatlejal võib tekkida hoopis küsimus, et kas see on nüüd saarmas või mink? Mink on väike, tema keha tüvepikkus jääb 30-47 sentimeetri vahele, saarmas on mingist aga poole suurem – keha tüvepikkus on 60-90 sentimeetrit. Nii nagu poolveelistele loomadele ikka, meeldib mingile ja saarmale tegutseda ka veest väljas, kalpsates kas jää-äärel või piki veekogu kallast. Siis õnnestub näha ka nende saba ja saab määrata, kummaga tegu, puhtalt selle järgi. Mingi saba on ilus ja kohev! Saarmal aga pigem selline pulkjas.

 

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.