Keskkonnaamet kutsub osalema

Pildistas Heidi Öövel

Vainu puisniit 2024. aasta suvel

Kutsume looduse- ja matkahuvilisi hingedepäeval, 2. novembril kell 13 sügisesele puisniiduretkele Alam-Pedja looduskaitsealal. Retkejuhiks bioloog, õpetaja ja kirjanik Juhani Püttsepp.

Juhani Püttsepp on uurinud puisniidukooslusi Laelatu puisniidul Zooloogia ja Botaanika Instituudi taimede ökofüsioloogia töörühmaga. 2001. aastal kutsus looduskaitseühingu Kotkas juhataja Einar Tammur teda üles kirjutama Alam-Pedja kaitsealal elavate kalurite, mesinike, metsavahtide jt mälestusi. Selle tosinkond aastat kestnud materjalide kogumise põhjal on ilmunud raamatud „Mees, kes puutus põtra“ ja „Alam-Pedja lood“.

Tallinna loomaaed annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Loodusemees Urmas Tartes. Tooma

Tallinna loomaaed kutsub põnevatele kohtumistele tarkade teadlaste ja suurepäraste jutuvestjatega!

Elurikkuseteemalised loengud toimuvad Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150) 30. oktoobril kell 17. Loengud toimuvad TASUTA!

„Elu kui elukeskkonna kujundaja ja hoidja“

Lektor Urmas Tartes, zooloog ja putukateadlane, TA looduskaitse komisjoni esimees

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Üksikud võililled õitsevad ka sügisel

Nädal kujunes tavapärasest soojemaks. Kui harilikult püsib siin kandis oktoobri viimasel kolmandikul juba ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist madalamal (üldine vegetatsiooniperiood on lõppenud), siis lõppenud nädalal kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 7,2…11,2 kraadi piires.

Kirjutas ja veebikaamera kuvatõmmised valis Katrin Kaldma, www.rmk.ee

Lõige kaamerapildist 3. septembril

Ebapärlikarbid otsivad maasoojust. Lõige kaamerapildist 16. oktoobril

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Oktoobris viimane aeg on tuua aialillede katteks ja majakaunistuseks koju suuri kuuseoksi. Neid otsides jääb metsas puudel silma ka suuri läbipaistvaid vaigupisaraid. Neid kogudes saame tervislikuma närimiskummi kui poes müüdavad nätsud, mis sisaldavad kehale kahjulikku ksülitooli.

Kogu Põhja-Euraasias on puuvaik olnud tänapäeva närimiskummi tervislikumaks eelkäijaks, mida kasutati juba kiviajal. Eestist on andmeid vaigu närimise kohta üsna napilt. Vändrast on kirja pandud järgmine õpetus: “Tiisikust saab ära hoida ja arstida siis, kui süüa õige tihti kuuse vaiku. Hallistes on karjased kevadel kase- ja lepamähi kõrval söönud ka kuusemähki, „see on noort vaiku“.