Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Esimesi põldlõokesi kohati mandril juba enne Vabariigi aastapäeva ja Saaremaal veelgi varem.

Kui esimestena saabusid isaslinnud, siis emaslinnudki peaks juba kohal olema sest nemad saabuvad umbes paar nädalat hiljem.

Kolme meil kohatava ja läbirändava lõokeseliigi välimus on suhteliselt sarnane ning täna nimetame nad lihtsalt ära, lisades Arne pildid.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet jätkab haneliste heidutusjahi uuringuga laiemal alal

Keskkonnaamet lubab 15. märtsist 15. maini üle Eesti kindlaksmääratud põldudel jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele ja saada soovitusi järgnevateks perioodideks.

Kevadel rändavad haned ja lagled Euroopa keskosas asuvatest talvituspaikadest läbi Eesti oma pesitsuskohtadesse Siberi tundraaladele. Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.

Foto Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Tihaste ja puukoristajate laul reedab, et linnukevad on alanud! Paras aeg on ehitada mõni uus pesakast ja korrastada ning puhastada neid, mis eelmistel aastatel üles pandud.

Nädalavahetus on saabumas ja miks mitte pere noorematega käsitööd teha ja sellega koduümbrus linnurikkamaks muuta.

Pesakastide ehitamisest loe lähemalt EOÜ veebilehelt:

https://www.eoy.ee/ET/pesakastid/

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Emaslind Helju pesal haudumas

Kaljukotkas        Aquila chrysaetos

Millal võime oodata kaljukotkaste pesasse teist muna?

Loodetavasti nädalavahetuse aegu, aga saame näha. Vahel piirduvad suured linnud ka ühe muna munemisega.

Toidu eest haudumise ajal muretseb isaslind, kes aegajalt emaslindu asendab, et viimane saaks ennast veidi sirutada ja liigutada.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Euroopa angerjas      Anguilla Anguilla

Rekord nr. 103. Vanim püütud angerjas 

Eesti vanim angerjas on elanud 32 aastaseks. Tema püüdjaks oli Heiko Heitur, kes oli angerjaga ühevanune. Kala püüti Pühajärvest ja püügivahendiks oli und. Vanuse määramise meetod oli järgmine: kuulmekivi valati epoksiidivaiku ja lihviti seejärel ning pandi HCl lahusesse. Tavaliselt elab angerjas kuni kümne aastaseks.

Loe angerjast lähemalt: LINK