Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Foto Arne Ader

Kuldnokk laulab ( www.loodusemees.ee )

Kätte on jõudnud kalendaarne võrdpäevsus ehk päev ja öö on kaheteist tunni pikkused. Tänasest alates tunneme rõõmu aiva pikenevast päevast.

Kevade märke oleme looduse märganud juba pikemat aega, talveaeg on olnud kuus kraadi tavapärasest soojem, kohale on jõudnud sulised kevadekuulutajad. Käib märgatav lindude ränne, igal järgneval päeval märkame muutusi looduses ja jagub mille üle rõõmu tunda.

Tänavune talveaeg oli pea kümne protsendi võrra tavapärasest päikeselisem, kuid tuulisem ja arvukate tormipäevadega.

Kaunist kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!

Ornitoloogiaühingu üleskutse

Foto Arne Ader

Sookurg ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing kutsub loodusesõpru teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Oodatud on vaatlused näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

6. osa

Tõsi, metskurvitsa mängulend Eestis juba käib: esimesi isaslinde vaadeldi nende rivaalitsemislendudel juba 6. märtsi õhtul. Kuna aga enamus metskurvitsatest aga on alles teel talvitusaladelt pesapaikade poole, siis on nii varajaste „mängurite“ näol tõenäoliselt tegemist isenditega, kes riskisid talvitama jääda, peaaegu olematu talve meie oludes edukalt üle elasid ning nüüd, kuu aega tavalisest varem juba territooriume tähistavad.

Nagu kindlasti mäletate, jõudsid Eestis satelliidi saanud neppidest talvituspaikadesse koguni üheksa isendit. Mõni aeg tagasi tehtud kontroll-ülevaatus näitas, et veel mitmed GPS-seadmed on töökorras ning seetõttu saab nende abil jälgida ka metskurvitsate tagasiteed pesapaikadesse.