Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 122 ja edasijõudnuid 38. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 18 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linde on metallrõngastega märgistatud üle sajandi. Tänapäevased moodsad lindude jälgimisseadmed (GPS-saatjad, kiibid) annavad lindude kohta oluliselt täpsemat teavet, kuid rõngastamine on peamiselt odavuse tõttu senini kõige laialdasemalt kasutatav märgistamisviis, mis on aidanud tuua selgust nii lindude rännete, asurkonna suuruse, viljakuse kui ka sigimiskäitumise kohta. Rõngastamise puuduseks on, et lind tuleb märgise lugemiseks uuesti tabada ning ka siis ei pruugi õnnestuda rõngal olevat unikaalset koodi tuvastada – rõngad kipuvad kuluma ning võivad linnul ka jalast kaduda.

Loodusring korraldab, www.loodusring.ee

Foto Arne Ader

Koduvarblane ( www.loodusemees.ee )

Kevad on käes ja hommikud täis linnulaulu. Kas sooviksid teada, kes need toredad lauljad on?

Ka sel kevadel korraldame koostöös Tallinna Keskkonnaametiga Tallinna kooliõpilastele linnulauluhommikuid.

Kooli lähemas ümbruses leidub arvukalt erinevaid linnuliike, milliseid nimelt ja kuidas neid ära tunda, seda aitab selgitada harrastusornitoloog Peep Veedla.

Linnulaulutunnid toimuvad: 03., 09., 10., 14., 15., 16.mai

Osavõtt tasuta.

Eelregistreerimine:

info@loodusring.ee

607 0045

Liigid pani kirja Peeter R. Raudsepp

Fotod Arne Ader

Viimati lisandunud uued liigid Linnulauluraadios:

Kivitäks ( www.loodusemees.ee )

Kivitäks                                        Oenanthe oenanthe

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Salevere Salumägi. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Maikuu esimestel päevadel kikitab kuluheina seest välja üks helekollane õieke.

Alguses vaatab ta nagu pitsiline kellukas silmi avades anuvalt taeva poole, paludes taevaisalt kevadvihmasid. Ja kui suured kosutavad vihmapiisad maha langevad, venib lilleke korraga poole pikemaks. Veel hetk ja kui vikerkaar taevavõlvil särama lööb, on ka kogu nurm nurmenukke täis.

Aga vanaaegsete nukkude pitspükse meenutavad õied ei kikita siis enam taeva poole, vaid ripuvad mitmekaupa pliiatsipikkuse varre otsas, justkui kuke kollased püksid pesunööril.