Video ja illustreeriv materjal Ahto Täpsi

Karudel veel jooksuaeg peal... Alutaguse Virumaa

Karu ehk pruunkaru            Ursus arctos

Karude „pulmaaeg“ algas maikuus, aga nagu näha kestab juulikuu alguseni. Tegu on suhteliselt noorte isenditega ja pildil olev isasloom erineb Alutagusel oma liigikaaslastest lühema karvkatte poolest ehk näeb juba kaugelt teistest saledam välja (vaata all olevat videoklippi).

Keskkonnaministeerium annab teada

1. juulil avatakse kalastuskaartide müük vähipüügiks. Olgugi et enamikus maakondades on püügivõimalused piirarvuvabad, leidub kohti, kus vähipüük on sel hooajal keelatud. Üks selline paik on Hiiumaa.

Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda. Samal põhjusel keelatud vähipüük Saaremaa Karujärves.

2019. aastal on keelatud Pärnumaal vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Katsepüükidel saadi nii signaalvähke, kui teist võõrliiki ogapõskset vähki. Püügikeeld ongi kehtestatud võõrliikide leviku takistamiseks. 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Video salvestas Mamicia, LK foorumist

Kuula öösorri…
 

Sumedatel suveöödel võib teiste loodushäälte seas kuulda ka aasta linnu öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juunis ja juulis loodusretkedele salapärase ööketraja radadele.

Retkedel rändame läbi öösorri elupaikade, otsime öölindu ja räägime tema eluolust.

Esimese öösorriretke reedel, 28. juunil kell 21.30 RMK Nõva külastuskeskuses Perakülas Läänemaal juhatab sisse ansambli Öösorr vabaõhukontsert. Pärast kontserti minnakse ühiselt öösorriretkele, mida juhendavad ornitoloogid Aarne Tuule, Renno Nellis ja Triin Leetmaa. Kontsert ja retk on tasuta.

Juulikuus on kavas neli retke:
5. juulil Hiiumaal, kogunemine kell 23 Kärdla pritsumaja parklas, retke juhib Aarne Tuule;

Fotod Arne Ader

Kuriku pank. Saaremaa

Rand-seahernes       Lathyrus japonicus

Kena, kaitsealune ja haruldane taim, keda vaasililleks korjata ei ole mõistlik ehk tegelikult on suisa keelatud.

Kasvukohtigi leidub vähe, peamiselt põhjarannikul ja meie suursaarte randades. Enamalt jaolt suisa liiva- ja kliburandade asukas.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Keskkonna pideva muutumise tõttu on võimatu öelda, kus asub looduslik tasakaal. Kindel aga on, et suured muutused ei toimu üleöö, vaid algavad väikestest, igapäevastest ja võib-olla tähelepandamatutest. Selliste lühiajaliste muutustega – näiteks mõne kraavi kuivamisega –, mille puhul nihkub vaid tasakaalupunkt ja ülejäänu jääb samaks, kohaneb loodus kiiresti. Kuid seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis tasakaalupunkti väga kiiresti uude kohta nihutab.