Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Matsalu laht on jäätunud suureks lagedaks väljaks ja šaakalite rajad paistavad nüüd talvel kulgevat laiemas kaares, meri pole enam takistuseks, mis hoidis loomad kindlamalt rannaaladel. Kahe šaakali jäljerida ongi nähtud üle lahe kulgemas.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päike kumas läbi pilvede

Nädal kujunes sombuseks ja soojaks.

Päikest paistis ainult teisipäeval. Järgneval ööl langes õhutemperatuur -15,5 kraadini. Teistel öödel registreeriti minimaalseteks õhutemperatuurideks -5...+1°C.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala kestel -5...2°C, mis on tavapärasest 2...9 kraadi võrra kõrgem.

Kõige soojemad päevad jäid nädala lõppu, kui maksimaalsed õhutemperatuurid ulatusid 3...4°C.

Nädala jooksul sadas vihma, lörtsi ja lund. Lund oli siinkandis maas rohkesti. Reede hommikupoolikul mõõdeti põldudel valdavaks lume paksuseks 28...33cm, kohati kuni 37cm.

Öiste külmakraadidega tekkis lumele koorik.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa lõuna- ja põhjapoolusele lähemal elavad isendid on ekvaatoripoolsetest liigikaaslastest suuremad, kuna suurem keha võimaldab külmas energiat tõhusamalt säästa. Esimesena täheldas nimetatud seaduspära 1847. aastal Göttingeni ülikooli teadlane Carl Bergmann (1814–1865), mistõttu tuntakse nähtust Bergmanni reeglina. Kehasuuruse geograafiline varieeruvus populatsioonides on miljonite aastate jooksul juurdunud ja seni ei ole leitud, et Bergmanni reegli kehtivuse kahtluse alla peaks seadma – see on universaalne ning kehtib peaaegu kõikide organismirühmade puhul, ka lindudel.

Video salvestas Ahto Täpsi

Pisikesed, allikalased ojad voolavad künklikul maastikul, kus kobraste pesakond toimetab ja omi talvist elu korraldab

Kobras ehk piiber         Castor fiber

Kobraste elukorraldusest on meil peatselt põhjust arutleda – veebruari lõpus on algamas innaaeg.

Kui kobras sukeldub jääb tema teekonda saatma väikeste õhumullide rida. Looma karvastik on märgumatu, aga selle eest peab arvestatavalt hoolt kandma. Kasukas koosneb äärmiselt tihedast aluskarvast, millest vesi läbi ei suuda tungida ja karmimast ning pikemast pealiskarvast.

Aluskarvas olev õhukiht kaitseb looma nii märgumise, kui jahtumise eest.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

See, mismoodi vesine ollus praegu taevast alla tuleb, on küll tundide küsimus. Ida-Eestis enamasti langeva lume, lääne pool särava jäite või suisa vihmana.

Jääpurikad  (www.loodusemees.ee)

Küll on kindel, et allapoole ta tõttab, tilkudes vaikselt mööda jääpurikaid, kuni nende ninad juba maani ulatuvad. See on hetk ,kui me vähemalt korra peame krõmpsuvaid jääpurikaid hamba all proovima.