Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvine maastik

Tugevamad külmad said selleks nädalaks otsa. Nädala alguses mõõdeti keskööl veel -17,8°C ja esmaspäeva hommikul olid puud härmas.

Edaspidi ilm soojenes ja hakkas sadama lund. Kolmapäeva hommikuks oli teedele sadanud seitsme sentimeetri paksune värske lumekord, põldudel kasvas lume paksus 30-35 sentimeetriseks. Puuoksad olid paksult lumega kaetud, kuid päeval hakkas see tuule ja plusspoolele tõusnud temperatuuri mõjul varisema.

Udu ja härmatis

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Patogeenide levik ja edukus sõltub patogeene kandva peremehe liikuvusest – mida kiiremini ja kaugemale ta liigub, seda suurem on tõenäosus nakatada uusi ohvreid. Kui inimesi on suhteliselt kerge jälgida ja vajadusel haiguspuhangutele reageerida, siis majanduslikku kahju tekitavate metsloomahaiguste (näiteks aafrika seakatku, linnugripi) levikut on loomade liikumise keerulisema kontrollimise tõttu ennustada raskem.

Pildi napsas Biker, LK foorumist

Punahirv         Cervus elaphus

Nagu oli oodata, mingil ajal hakkavad ka hirvelehmad söödaplatsil liikuma. Varem polnud lihtsalt head pilti punahirvede vanaloomadest koos Teile esitada.

Pildil paistab selgelt välja punahirvede sooline dimorfism. Kui porgandeid nosiv vanal pull kaalub kindlasti üle paarisaja kilo, siis esiplaanil nähtav hirvelehm peaaegu sada kilo vähem ja see vahe on „silmaga märgatav“.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu ei andnud pakasele siiski sellist võitu, nagu tavaliselt jaanuari lõpus ja -30 kraadiste ilmade nädal jääb tänavu, kas veebruarisse või hoopis ära.

Talv ise on praegu nagu titepepu, alles saab pakane ilma kriuksuvasse lumme mähkida, kui tuleb sula. Suure tuisu ja lumekoormatega. Just koormatega, sest juba tuleb lund linnast koormatega välja viia.

Härmatis kasel (www.loodusemees.ee)

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal on koos tihastega sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb ta talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, mistõttu võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Puukoristaja / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)