Foto Arne Ader

Kodukakupoeg ( www.loodusemees.ee )

Loota jääb, et ainus tänavu pesapakust väljunu jääb eluvõimeliseks.

Kodukakk            Strix aluco

Kurb vaatepilt jälgijatele, kuid selliseks võib kujuneda pesaelu meie headest soovidest hoolimata elu looduses.

Me ei tea, millesse viimased kaks kakupoega surid. Tundub tõenäoline, et nende organismi laastas mingi haigus või parasiidid. Lubame igal juhul teavitada, kui me mingigi selguse saame.

Kakukaamera lõpetab ülekande.

Telefonivideo ja - pilt Olle Koert, www.tt.ee

Metsnugis             Martes martes

Olle sõitis peale metsnugise rünnakut kohale ja sai „röövli“ liikumise pildile, kuigi pidi kiirelt taskust telefoni välja otsima - tegelikult paras juhus.

Pesakast nagu näete on paigaldatut nende ettevõtte mobiilimasti külge, mille kaudu pahategija kuldnokapuuri juurde ei pääse. Masti kõrval kasvavate puude nõrkade külgokste kaudu see siiski õnnestus.

Peale eilset rünnakut ei näinud me õhtuni vanalinde. Täna varahommikust allesjäänud kuldnokkade toitmine käib.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Käopäkk

Nädala algus oli jahe ja sadas vihma. Ööpäevased keskmised õhutemperatuurid jäid kuni kolmapäevani kümnest kraadist madalamaks. Päevased temperatuurid tõusid esmaspäeval ja teisipäeval ainult 11...13 kraadini.

Kolmapäeva öösel mõõdeti minimaalseks temperatuuriks õhus -1 °C, maapinnal -2 °C, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5,5 °C, rohul -7,5 °C.

Järgnevalt muutusid ilmad korrast soojemaks. Öökülmad maapinna lähedal esialgu püsisid. Isegi laupäeval registreeriti rohu kohal veel nõrka öökülma, kuigi päeval tõusis õhutemperatuur juba 23 kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmed linnud pesitsevad hooaja jooksul mitu korda. Näiteks Eestis pesitsevatest rasvatihastest (Parus major) võivad soodsal aastal teise kurna muneda koguni 70% lindudest. Selline sigimisstrateegia – korduvpesitsemine – on omane liikidele, kes veedavad suure osa aastast samas piirkonnas ja suudavad keskkonnamuutustele kiiresti reageerida; seevastu kaugrändurid, näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca), naasevad pesitsusaladele suhteliselt hilja ja seepärast ei jää neil aega teise pesakonna soetamiseks – sügis tuleb peale ja edukaks rändeks talvitamisaladele tuleb veel jõuda ka sulgida.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Õnnetused ei käi mööda kive ja kände…

Poolt tundi enne keskpäeva ilmus kuldnokapoegade järgi küünitama „karvane käpp“. Kuna tegu on suht eraldatud kohaga võik röövliks olla täiesti vabalt metsnugis.

Kuldnokkade vanalinnud on kanged poegi kaitsma, aga imetajate vastu nende võimekus ja ennastohverdavad rünnakud pole paraku tõhusad…