Foto Tõnu Ploompuu

Hiissammal

Harilik hiissammal        Leucodon sciuroides

Hiissammal on ainult lehtpuude tüvesammal, aga kuna ta talub kerget õhusaastet, siis võime teda kasvamas märgata ka linnaparkides, kalmistutel, alleedel, aga looduslikes kasvukohtades, lehtpuu- või segametsades.

Ajakiri „Eesti Loodus“ annab teada

Foto Arne Ader

Mets-kibuvits

2019. aasta puu on roosõieliste sugukonda kuuluv kibuvits (perekond Rosa). Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud.

Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu, hoolimata „Õrna ööbiku“ laulus mainitud roosipuust. Siiski, koer-kibuvits võib kasvada mitme meetri kõrguseks põõsaks. Väikseima kasvuga on meie taimestikus mets-kibuvits, kes jääb tavaliselt poole meetri kõrguseks. Kibuvitsu on kasutatud ravim- ja ilutaimena. Taimesüstemaatikuid ja dendrolooge on aga paelunud perekonna liigi- ja vormirohkus; peale liikide teatakse rohkesti liikidevahelisi hübriide.

EMÜ annab teada

Madalsoomuld

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2019. aasta mullaks märg ja õrn madalsoomuld.

„Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketele madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit,“ rääkis Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ning neid võid leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Rasvatihased, rohevindid, põldvarblased…

Kes linde toidavad need teavad, et esimesed saabujad on juba hommikuhämaruses rasvatihased – seda märkavad ka talilinnukaamera jälgijad.

Kõige varasem on muidugi mõni vanem, hästi ümbrust tundev ja ligiduses ööbinud rasvatihane. Koos sinitihastega tegutsetakse rahumeelselt ja kenasti järjekorras - vanemad, suuremad linnud eelisjärjekorras. Viimasteks saabujateks tihaste hulgas jäävad salutihased. Tihaste päralt jääbki esimene kolmveerandtund.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajandivanuste tavade uurimisel tuginetakse enamasti kirjalikele allikatele, kuid aeg-ajalt õnnestub teadlastel rääkima panna ka tummad allikad, näiteks loomaluude arheoloogilised leiud. Loomsete jäänuste kõnevõime sõltub suuresti nende säilimisastmest. Lindudel, nii nagu kõikidel selgroogsetel, säilivad kõige paremini luud, kuid soodsates oludes võivad pikalt säilida ka munakoored.