EOÜ annab teada

Rõõm on teatada, et ilmunud on  Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number.

Värskest ajakirjast saab lugeda Olger Lehtsaare ja Tuul Sepa artiklit loomade linnastumise ja elutempo vahelistest seostest ning Ülo Väli kokkuvõtet talvitavate röövlindude arvukuse seirest.

Avaldatud on ka Margus Kirssi ja Ülo Väli ülevaade kalakotka toitumisbiotoopidest Eestis

juhuvaatluse analüüsi põhjal ning Jaanus Aua ja Aarne Otsa artikkel urvalindude invasiooni dünaamikast eelmisel talvel Viljandimaal.

Ajakirja Hirundo artikleid saab lugeda veebis:

https://www.eoy.ee/hirundo

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Toidumaja  külastavate lindude tutvustamist alustame Eesti kõige tuntumast ja talvel arvukaimast linnust rasvatihasest.

Saamaks teada, kas kaamerast näeme emas- või isaslindu, tuleb vaadata linnu alapoolel asuvat musta triipu – isaslinnul on see laiem, emaslinnul aga kitsam ja alakõhul katkendlik.

Rivaalitsevad rasvatihased / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Mida talve poole, seda raskem on ettevatlikel loomadel loobuda kergelt kättesaadavast suutäiest

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Millises maastikus võiksid meie šaakalid  hakkama saada? Uuringus on võrreldud šaakalite elupaiku Euroopas ja potentsiaalseid piirkondi Baltimaades, aga puudutame lühidalt Eestis.

Eestimaa Looduse Fond otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2018. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Kandideerimisavaldusi saab esitada tuleva aasta 14. jaanuarini aadressil; mariliis@elfond.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sageli kogutakse varjatud eluviisiga loomade arvukuse ja elupaigakasutuse kohta andmeid näiteks nende jälgi, puhkepaiku või väljaheiteid loendades. Paraku võivad sellised kaudsed loendused sisaldada vigasid, millest loendaja ei pruugi teadlik olla – jälgi loendades võib korduvalt sattuda sama isendi rajale, mis võib põhjustada tegelikust suurema arvukushinnangu. Seepärast on kaudsete loenduste täpsuse suurendamiseks kriitilise tähtsusega teadmine, kui kaua jäljed püsivad.