Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Saastna maastik kadakatega. Matsalu

Meie peres on juba viiendat aastat väike armas koerake, kelle pidev uudishimu paneb ka mind kõiki asju rohkem nuusutama ja uurima. Eelkõige taimi. Aga koerapidajana on kaduma läinud mu aastavahetused. Paugutamine, mis sel ajal õuest kostab, paneb koerakese nii värisema, et kogu pidulik hetk läheb koera julgustamisele.

Seepärast tahan ma selleks aastaks teile soovitada ühe hoopis rahulikuma ja tervislikuma tulevärgi.

Vedage aastavahetuse hetkeks välja oma grillalused ja tooge koju kuhi värskeid kadakaid. Ja süüdake neist hõõguvatel sütel aastavahetuse tulevärk. Mõnusalt pragisev lõke. Sellest tulest sündivat suitsu kasutage aga tervendamiseks, endale seda siis peale lehvitades või suitsust läbi joostes.

Laupäeval 29. detsembril kell 19.45 ETVs

Meie kinodes juba arvuka vaatajaskonna leidnud Joosep Matjuse film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Poissmeeste seltskond

Punahirv       Cervus elaphus

Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.

Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.