Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.
Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Eesti Lepidopteroloogide Selts valis tänavuse aasta liblika
Foto Kaidi Kivi
Kuslapuu-sõrmiktiib
Kuslapuu-sõrmiktiib Pterotopteryx dodecadactyla
Päris haruldane liblikas, keda Kaidi Kivi pildistas 26. juunil 2016. aastal Hiiumaal. Muuhulgas on liik jäädvustatud Eesti Lepidopteroloogide Seltsi logol, kes tänavuse aasta liblika valis: http://www.lepidoptera.ee/
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Tihastest, kes talilinnukaamera ette satuvad, tunneb ära ka salutihase, endise nimetusega sootihase. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned.
Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jõuab, siis teadke, et salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästi arenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.
Kesktalvel kobras palju ei liigu – loom tegeleb talvevarude tarbimisega ja hangib siit-sealt juurde, kui vaja.
Foto: Tarmo Mikussaar
Eesti oludes sobib kobras elama looduslikel veekogudel - jõgedel ja järvedel. Kui piiber
asustab aga maaparanduse kaudu juurdevõidetud alasid, on pahandus kerge tulema: tema eluks vajalik tegevus põrkub inimese majandushuvidega. Paisutuse tulemusena liigniiskuse all kannatav mets kuivab ja põld muutub mädaks. Loomulikult ei taha ükski maaomanik sellise olukorraga leppida ja „kurjategija” langeb kiusamise ohvriks. Lõhutakse paisutustammisid, pesakuhilaid ja varjeurge eesmärgiga loomad minema peletada. Kasutust tegevusest on stressis nii koprad kui inimene. Lahenduseks on sobimatutest kohtadest kogu koprapesakonna ära küttimine, see tegevus tuleb jätta jahimeeste hooleks. Küttide kiituseks peab ütlema, et igas jahtkonnas on mõni „kopraspetsialist”, kes suudab tekkinud probleemi lahendada.
EOÜ kutsub osalema
Foto Arne Ader
Aulid
Nädalavahetusel toimub järjekordne kesktalvine veelinnuloendus. Homseks on oodata rannikul päikesepaistelist, mitte külma, aga tugeva loodetuulega ilma ehk linde võib enam kohata tuulevaiksetes jäävabades lahtedes, kui poolsaarte varjulisemal poole, kus nad ka kergemini märgatavad.
Tänavu on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 12. ja 13. jaanuar.
Kuna paljudel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla, siis lähevad kirja ka kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused.
Vaatluste planeerimisel tuleks kindlasti arvestada ilmaga.
Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiate Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljelt, projekti "Kesktalvine veelinnuloendus" alt:
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
