Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lepakäbid

Aasta alguses on lumi matnud enda alla kõik taimed, seepärast tasub ravimtaimede otsimiseks vaadata nüüd kõrgemale – puude otsa. Ja kõhuhädade puhul tasub abimeest otsida just lepapuude otsast.

Vaatame, mida on “lepakäbide” kohta öeldud raamatus Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste “Eesti ravimtaimed”, Varrak, 2019.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.

Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa / foto: Matias Castren

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Sageli näeme kaameraga toidumaja teiste lindude seas vilgast sinist lindu sinitihast, kelle toiduks on küll peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud. Siiski toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest ja marjadest ning maiustab hea meelega ka inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Koer tuisus

Tuisutuul tuli lõpuks, just selline nagu vanades vene filmides. Kui maailm on lumetantsust nähtamatu. Tuul võtab õue minnes laulda su puukorvi traatides ja selles uksepilus, mis puukuuri seinas ja aiavärava lippide vahel, kui hommikust ajalehte tooma lähed. Laulab ürgse jõuga, häälega, mis ühtejagu hirmutab, luudeni läbi möirgab ja teisest küljest paneb kuulama, kui looduse kõige kaunim sümfoonia.

Aga selles põhjatormis jagus tõelist tuisulund vaid mereäärsetele. Lõuna-Eestis keerutas ta maja lõunaküljele kokku põlvekõrguse hange, mis lumelabidaga korra vibutades olematuks tuhises.