Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

20. augustil alanud veelinnujahi hooaeg tõotab tulla sarnane eelmistega, sest aasta jooksul pole veelinnujahi korralduses sisulisi muudatusi toimunud. Äsja jõustunud keskkonnaministri määrus, mille kohaselt hakatakse välisriikidest pärit jahikülalisi koolitama, et nad tunneksid Eesti õigusakte ja jahinduse head tava, on pelgalt formaalsus, mis korraga lastud lindude arvu ei mõjuta. 

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Luigelill 

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  esimesel  poolel  15...16  °C  piires,  mis  on  normile  lähedane.

Kõige  madalamaks  jäi  päevane  õhutemperatuur  sajusel  kolmapäeval,  kui  sadas  vihma  (ööpäevane sajusumma  7  mm)  ja  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ainult  18  kraadini. 

Alates  neljapäevast  muutus  ilm  soojemaks.  Nädala  kõige  palavamaks  päevaks  kujunes  laupäev,  kui  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ligi  27  kraadini  ja  öösel  oli  sooja  17  °C.  Ööpäevaseks  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  21,7  °C,  mis  on  tavapärasest  6,5  kraadi  võrra  kõrgem. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pasknäär

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal tammetõrusid. Hea tõruaasta pidi tooma paksu lumega talve.

Kuivus pudistas tõrusid maha juba juuli lõpus. Aga sellist tammetõru ei saa kaua taskus kanda, veel puitumata koor tõmbus kiiresti mustaks ja tõrukene kipra. Seega on neid veel vara korjata, nagu ka sarapuupähkleid, mille tuum alles üsna heinamaitsega.

Ometi on tõrude otsijaid juba palju. Eelkõige tassivad neid hõisates pasknäärid. Ja kuigi pasknääri nimi kõlab eesti keeles suhteliselt halvakõlaliselt, on ta väga ilus lind.

Proovige vahel mõne tamme juures lindu jälgida.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kormoranide (Phalacrocorax carbo sinensis) arvukus on Euroopas, sealhulgas Eestis, aastatega üha kasvanud – kui 1983. aastal talvitas Euroopas 91 000 lindu, siis 2003–2013 loendati juba 600 000–690 000 isendit. Sellisel määral liigi arvukuse suurenemine on põhjustanud probleeme kaluritele ning pannud otsima tõhusaid lahendusi kalavarude kaitsmiseks talvitamisaladel peatuvate kormoranide eest.

Seni ei olnud Kesk-Euroopasse talvitama koonduvate lindude päritolu teada, mis tegi omakorda küsitavaks talvitavate lindude ohjamise tõhususe lokaalsete pesitsuskolooniate ohjamisel. Siiski on konflikti lahendamiseks vaja liigi arvukuse kõrval uurida ka talvitamisalasid – kas linnud talvitavad ühes kohas või talvitavad erinevate asurkondade linnud erinevates kohtades.