Keda kiivitajatega koos võime toitumas märgata
Fotod Tiit Keppart
Rüüdad ja kiivitajad
Kiivitaja Vanellus vanellus
Rüüt Pluvialis apricaria
On ka põhjust koos kahlajaid ehk suglasliike tegutsemas sügisesel ajal tähele panna.
Fotod Tiit Keppart
Rüüdad ja kiivitajad
Kiivitaja Vanellus vanellus
Rüüt Pluvialis apricaria
On ka põhjust koos kahlajaid ehk suglasliike tegutsemas sügisesel ajal tähele panna.
Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Riina Martverk
Mohni saare avatud kooslused pakuvad nii silmailu kui ka päikest vajavate liikide elupaika
Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ ehk CoastNet LIFE on suunatud rannikumere ja -koosluste, väikesaarte, jõgede ja kallaste elupaikade ja vee-elustiku tervendamiseks.
Tänavu augustist 2025. aasta varakevadeni kestva projekti tegevused on suunatud tervikuna kogu rannikukompleksi elupaikadele ja elustikule, hõlmates nii Soome lahe lõuna- ja põhjarannikut kui ka Botnia lahega piirnevat Soome rannikut. Eestis on projekti hõlmatud Lahemaa rahvuspark, Kolga lahe ja Aegna maastikukaitsealad ning Paljassaare hoiuala Tallinnas.
Tuletame meelde, et Eesti Looduse fotovõistlusele saab töid esitada veel paar päeva, 1. novembrini.
Tingimustega saab tutvuda ja pilte üles laadida veebilehel: LINK
Riho Kinks
MTÜ Loodusajakiri
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine, Tiit ja Vello Keppart
Lõvilõuad lumes
Ilm muutus nädala jooksul korrast talvisemaks.
Nädalal esimesel poolel sadas vihma, nädala lõpus aga juba lörtsi ja lund, tekkis ajutine lumikate. Esmaspäeval arvutati ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks veel 8,8 °C, maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 11,8 °C, minimaalseks 5,8 °C.
Teisipäevast alates jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist madalamaks ja vegetatsioon katkes.
Laupäeval ja pühapäeval kujunes ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks vastavalt 0,9 ja 0,7 °C. Nädala viimastel päevadel tõusis päevane õhutemperatuur ainult kolme kraadini ja öösel langes termomeetrinäit õhus -0,7...-1,0 kraadini.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.