Fotod Arne Ader

Metskits

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Novembrikuus nähtud metskitsed kannavad juba olenemata soojadest ilmadest talviselt hallikaspruuni, valge sabapeegliga kasukat. Kes karvavahetusega veidi hilisemaks jäänud see näeb teistest veel sutsu tumedam välja.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merivardid

Merivart        Aythya marila

Merivardid pesitsesid tundraaladel, Läänemere saarte asurkond on väga napiks jäänud ja meil väikesaartel pesitsetakse juhuslikult st mõnda üksikut pesakonda.

Merivarte võime kohata nende peatuspaikades ja seda nii rannikul, kui mandri veekogudel. Tegu on sukelpartidega, kes toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga parema puudusel ka veetaimedest.

Fotod Arne Ader

Aul

Aul        Clangula hyemalis

Ränne küll, aga meile jäädakse ka arvukalt talvituma – olenevalt muidugi talvest ja jääoludest. Aule võib meie rannikumeres talvituda sada kuni seitsesada tuhat lindu, kuid aastate eest oli aule kordades rohkem.

Lihtsalt teadmiseks, et aule peetakse üleilmselt ohustatud liigiks alates 2012 aastast. Kui tänavu võis meilt läbi rännata umbes veerand miljonit auli, siis sajandivahetusel oli selline number mõnel parimal rändepäeval. Enim ohustab linde õlireostus, mis rikub nende sulestiku veepidavuse ja võib viia hukule mõne päeva jooksul.

Fotod Arne Ader

Siil vahtra all

Harilik siil         Erinaceus europaeus

Hoolimata eelmise nädala külmadest ilmadest on siile ikka veel liikumas nähtud. Põhja-Eestis kasvab rohi, langenud lehtede alt leiab ikka veel midagi söödavat ja õhusooja jagub päevasel ajal pea kümne kraadi jagu. Selliste „sügishallide“ ilmadega võima märgata siile toimetamas suisa päevasel ajal.