Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merivardid

Merivart        Aythya marila

Merivardid pesitsesid tundraaladel, Läänemere saarte asurkond on väga napiks jäänud ja meil väikesaartel pesitsetakse juhuslikult st mõnda üksikut pesakonda.

Merivarte võime kohata nende peatuspaikades ja seda nii rannikul, kui mandri veekogudel. Tegu on sukelpartidega, kes toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga parema puudusel ka veetaimedest.

Fotod Arne Ader

Aul

Aul        Clangula hyemalis

Ränne küll, aga meile jäädakse ka arvukalt talvituma – olenevalt muidugi talvest ja jääoludest. Aule võib meie rannikumeres talvituda sada kuni seitsesada tuhat lindu, kuid aastate eest oli aule kordades rohkem.

Lihtsalt teadmiseks, et aule peetakse üleilmselt ohustatud liigiks alates 2012 aastast. Kui tänavu võis meilt läbi rännata umbes veerand miljonit auli, siis sajandivahetusel oli selline number mõnel parimal rändepäeval. Enim ohustab linde õlireostus, mis rikub nende sulestiku veepidavuse ja võib viia hukule mõne päeva jooksul.

Fotod Arne Ader

Siil vahtra all

Harilik siil         Erinaceus europaeus

Hoolimata eelmise nädala külmadest ilmadest on siile ikka veel liikumas nähtud. Põhja-Eestis kasvab rohi, langenud lehtede alt leiab ikka veel midagi söödavat ja õhusooja jagub päevasel ajal pea kümne kraadi jagu. Selliste „sügishallide“ ilmadega võima märgata siile toimetamas suisa päevasel ajal.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kohalikke looduslikke liike võib mõjutada kodu- ja lemmikloomade omapäi tegutsemine. Kuigi enim on tähelepanu pälvinud kasside „kuritööd “, põhjustavad kahju ka sead, rotid ja koerad, ohustades kokku ligikaudu 600 loomaliiki üle maailma. Kui kasside arvukuse piiramisele pööratakse üha enam tähelepanu – näiteks Austraalias koguni riiklikul tasemel –, siis koertele ei ole samaväärset tähelepanu pööratud. Ometi on koer üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigile ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki. Ja seda inimese hooletuse tõttu.

Fotod Wikipedia

Harilik kiilassilm         Chrysoperla carnea

Võsa-kiilassilm            Chrysopa perla