Keskkonnaamet annab teada
Foto Uku Paal
Mudanepp
Mudanepp Lymnocryptes minimus
Tänu soode kaitsele ja taastamisele leiti Eesti suurematest siirdesoodest haruldast mudaneppi
OÜ Xenus andis Keskkonnaametile üle inventuuri tulemused, mis esmakordselt ajaloos annavad usaldusväärse ülevaate Eestis pesitsevate II kaitsekategooriasse kuuluvate mudaneppide arvukusest ja levikust.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Puuvõrad
Kodus arvuti taga istudes tundub mulle alati, et olen nii vajalik inimene, et ei või hetkekski levipiirkonnast lahkuda. Äkki on mind kellegil vaja? Aga mingil hetkel ütleb süda, et... nüüd! Kõik! Kao linnast! Ja siis sõidan maakoju või allikaretkedele.
Eelmise nädala keskpaigas, kui töödekuhi oli kasvanud üle pea, haarasin nagist sooja jope, panin matkasaapad jalga ja kadusin.
Aga maastik, mis mõni nädal tagasi oli roheline ja metsane, on äkki saanud läbipaistvaks. Puude lehed on langenud, järgi on vaid puuderahva pikad mustjad soonilised käed.
PÖFF-i maskoti otsimine ei olnud raske – aastakümnete eest oli hunt PÖFF-i esimene ja viimane valik. Fotol värske, PÖFF-ile pühendatud hundiskulptuur Tallinnas Nordic Hoteli Forum sissepääsu juures.
Hunt on olnud PÖFFi sümbol ja osa PÖFFi näost esimesest päevast peale, nagu ka festivali nimi – Pimedate Ööde filmifestival, meenutab festival peakorraldaja Tiina Lokk.
Festivali üles ehitades paigutasime ennast kohe Põhjamaade sekka. Eestis ei olnud tookord
filmifestivalide traditsiooni, Eesti kui filmiriik oli tundmatu. Eestit seostati 1990. aastatel küll
Balkani, küll USAga, meid peeti Venemaa üheks osaks – Põhjamaana ei võtnud meid
vähemalt filmimaailmas küll mitte keegi ... Meie aga otsustasime ennast mitte heidutada
lasta ja lähtusime just sellest, mis iseloomustab Eestit kui Põhjamaad, mis on meil ühist, olgu
kultuuriliselt või klimaatiliselt.
Video Ahto Täpsi
Metsnugis Martes martes
Saledat metsnugist võib suuruselt võrrelda kassiga: keskmine kaal võiks olla veidi üle kilo, nagu loomariigis enamalt jaolt kombeks on emasloomad isastest veidi kergemad.
Teistest meie kärplastest ollakse veidi suuremad ja pikemate jalgadega.
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Nädalapäevad tagasi esmakordselt Eestis vaadeldud uut linnuliiki veisehaigrut vaadeldi ka 9. novembril Muhus.
Pühapäeval, 4. novembril pildistas linnuvaatleja Marco Purovesi Saaremaal Salme alevikus Eestis seni vaatlemata veisehaigrut. Vaatamata järgnevatel päevadel toimunud otsingutele, lähiümbrusest veisehaigrut uuesti üles ei leitud.
Täna, 9. novembril nägi loodusehuviline Bert Holm veisehaigrut aga Muhu saarel Lõetsa külas. Kuna veisehaigur eksib Põhja-Euroopasse harva, võib oletada, et Salmes ja Lõetsal vaadeldi sama isendit.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
