Pilt veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Suur-konnakotka noorlind sai omale lõpuks nime Tõnnipoeg

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Kolm kuud on möödunud nagu lennates. Meie vaadeldavas pesas on sirgunud nägus noorlind. Veel tegutsetakse pesa läheduses, aga see aeg peab nende päevadega ka lõppema.

Vaatame hoopis, mida veel oodata, aga mida kaamerasilm enam ei kajasta.

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumis

Selliselt jäi kurepesa ootama oma tuleva aasta pesitsejaid….

Must-toonekurg        Ciconia nigra 

Esimesena lahkus pesalt kurepoegadest Maru ehk 4. augustil. Vahepealset pesaelu oleme uudistes kirjeldanud.

Karula ja Päike lahkusid rändele 15.08 Isaslind Karl ei naasnud hiljem pesale sest vanalind märkas poegade lahkumist ja ühe kurepojaga (Karula) tegutseti päevake lähestikku ehk silmsides nagu näitasid raadiosaatjate andmed.

Videod salvestas Fleur, LK foorumist

Mäger        Meles meles

Mägrapere tänavuaastased võsud peaksid saama umbes viie kuu vanused. Emasloom õpetab poegadele käitumist ja kogemusi, mida ise aastatega omandanud. Emasloom tegelebki mägrapägarikega sagedamini õhtu hakul üha sagedamini käiakse avastamisretkedel koos.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Metskitsede talled nägid ilmavalgust umbes kolme kuu eest ehk nad on umbes samavanused meie veebikaamera ees noorlinnuks sirgunud suur-konnakotka ja kalakotkastega.

Videos nähtav kitsepaar veedab suvel aega perekondlikult ehk solitaarselt. Juulikuus olid küll kaberitel pulmad ja sel ajal pidi kitsetall iseseisvalt hakkama saama, aga emasloom indleb kõigest mõne päeva ning seejärel liiguti koos nagu varemgi.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Emaläte enne sissevarisemist.

Taevaskoja maastik on üks Eesti rahvusmaastikest. See on ka mõnedel andmetel Eesti TOP 5 hulka kuuluv vaatamisväärsus, seega võiks Taevaskoja matkarada ka Google Street View vaates olla, et selle tee saaksid läbi jalutada kõik, kes ka kohapeale ei satu.

Taevaskoja-laadseid pinnavorme leidub muidugi ka mujal Lõuna-Eestis, näiteks Toolamaal ja Leevakul Võhandu ääres või Süvahavva kandis, kuid Taevaskojas on need liivakivipaljandid kõige suuremad.