Foto Arne Ader

Ädalalill

Harilik ädalalill        Parnassia palustris

Mida peaks meil suvepõuastele ja igavatele ädalatele praegusel ajal asja olema?

Aga sealt võib leida kergelt meelõhnalisi, kaunilt õitsevaid ädalalilli.

Taim ise on madal, kasvades oludest lähtuvalt kuni mõnekümne sentimeetri kõrguseks. Ega ädalalilledel poleks enne niitmist kõrgemakasvuliste taimedega konkureerides erilist õitsemise võimalust polnudki.

Maapinna lähedal märkame lehekodarikul pikarootsulisi munajalt südajaid ja terveservalisi lehti. Kaunis, aga habras õis paikneb üksikult lehetul varrel.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kunagi kooliajal leidsin linnaraamatukogu kõige alumiselt riiulilt raamatu “Robinsoni jälgedes”. Olin siis Robinsoni mängude lainel ja üksikule saarele sattumine tundus ahvatlev ja põnev.

Kõike, mis sellega seotud neelasin raamatutest ja filmidest hooga. Tundus nii põnev, et kuidas hakkama saada ilma tsivilisatsioonita, süüa söögikõlblikke taimi, püüda kalu ja loomi ning teha ise tuld.

Hakkasin koguni päevikut pidama, asjadest, mis aitavad ellu jääda. Küllap kuluks tänapäeval selline päevik ära igaühele, kes ellujäämiskursusi harrastavad.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1975

Vaata filmi: LINK

Rabamaastikud mõjuvad omajagu müstiliselt, olles üks vanimaid kooslusi kodumaa looduses ehk kena vaadata just enne „jõhvikahooaega“.

Filmimaastikku ilmestavad Anne Maasiku laulud.

Rein Marani autorifilm, mille operaatoriks Vallo Kepp ja heliloojaks Lepo Sumera.

Iidne Läänemere rahvaste tava

Muinastulede uuemaaegne komme sai meil alguse üle paarikümne aasta tagasi Hiiumaalt, lisandusid teiste saart lõkked. Nüüdseks edastaks tuhandete lõketega „häid soove“ juba aastaid üle kogu rannikuala.

Süütame lõkked päikeseloojangul ehk orienteeruvalt ja olenevalt ilmast kell kolmveerand üheksa.

Loe ja registreeri oma lõke: LINK