Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Audit näitab, et riigimetsas ei ole loodusväärtused kaitstud

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Olukorras, kus loomade elupaigad muutuvad inimtegevuse tulemusena üha väiksemaks või asenduvad asulatega, peavad muutuma ka loomade käitumismustrid. Ohu märkamine ja õigel ajal põgenemine on elulised küsimus, mille puhul vanadest mallidest kinni hoides võib ähvardada kiire hukk.

Ohu märkamist on lindudel küllalt põhjalikult uuritud ja ilmselt ei ole teadmine, et linnalinnud on maapiirkonna liigikaaslastest märksa julgemad, kellelegi uudiseks. Senised uuringud on valdavalt keskendunud sellele, kui lähedale lasevad linnud kiskja, enne kui otsustavad põgeneda. Vähem aga teatakse, millest erinevate liikide põgenemine sõltub.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jäähelmed

Nädala esimene pool oli külm ja tuuline. Minimaalne õhutemperatuur langes öösiti alla -10 kraadi, kõige madalamale teisipäeval (-11,9 kraadini).

Päeval tõusis temperatuur 8-9 miinuskraadini, kuid kuna tuule kiirus ulatus iiliti üle 10 m/s, siis hakkas õues viibides kiiresti külm.

Lund oli maas napilt ja tuul kandis avatumad põllud peaaegu päris paljaks. Kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o taliteraviljadel võrsumissõlme sügavusel) langes temperatuur kuni -6 kraadini. Mulla külmumissügavus suurenes kiiresti ja neljapäeva hommikuks ulatus vaatlusalusel talinisupõllul 33 sentimeetrini. Lumega kaetud rohukamara all oli muld külmunud ainult 15 cm sügavuseni.

Fotod Arne Ader

Siisikesed

Siisike       Carduelis spinus

Kui lumevaip maad jääb katma on siisikestel asja lindude toidulaudade juurde. Nende talvisesse toidusedelisse kuuluvad looduses kase-, lepa- ja sanglepa seemned ning tihti riputakse peentel lehtpuuokstel seljaga allapoole sarnaselt tihastele. Pesitsusvälisel ajal on siisikesed seltsivad, ringi liigutakse tihti koos urvalindude salkadega ka asulates toiduotsingutel.

www.loodusajakiri.ee annab teada