Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Holland on tuntud erinevate piimatoodete poolest: 80% piimast eksporditakse peamiselt juustu ja piimapulbrina. Majanduslikult on nii intensiivne põllumajandus küll kasulik, kuid põllumajandusmaastike elurikkusele mõjub see hävitavalt.

Kuivendamine, varane niitmine ja liigirikaste rohumaade asendamine monokultuuridega on viinud enamiku tutka- ja lõokesepopulatsioonide kadumiseni ning vähendanud tunduvalt rahvuslinnu mustsaba-vigle arvukust.

Mustsaba-vigle / foto: Margus Ots, 14.06.2012 Saatse

Tekst Aivar Leito

Foto Maxeence Lamoureux

Sookurg „Ahja 5“ kodupaigas Ahjal 14.05.2018.

Sookurgede kevadrände sesoon hakkab lõppema, kuid mõned meie saatjaga varustatud kured ei taha ikka veel maha rahuneda ja paigale jääda.

Nimelt jõudis kurg „Aivar“ pärast pikka rännakut ja edasi tagasi seiklemist küll 13. mail koju Vooremaale ja veetis ka järgmise päeva koos venna „Uko“ ja samast pesapaigast 2016. aastast pärit „Ivariga“ , kuid lahkus sealt 15. mai varahommikul taas ja võttis suuna hoopis lõunasse ning jõudis õhtuks Bauska linna juurde Lõuna-Lätis! Näis kas ta sealt veel edasi st tagasi lõuna poole läheb?!

Veebikaamera pilt Seira, LK foorumist

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Tänasega said nädalaseks ka kaks päeva võrra hiljem koorunud kuldnokapoega.

Kuue kuldnokapoja nädalane areng paistab märkimisväärsena välja, aga usinate vanalindude koormus kasvab – toitu kulub üha enam.

Millal siis kuldnokapoegade väljalendu võime oodata? Kargelt kolme nädala vanustena, aga heal juhul ka paar päeva varem…

Hoiame toimuval silma peal.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varases arengus on organismil vaja energiat ja mikrotoitaineid, et tagada kõigi organite normaalne areng ja toimimine ka ülejäänud elu jooksul. Raske lapsepõlv võib jätta jälje kogu eluks, kuna just siis valatakse vundament tulevaseks eluks. Näiteks võivad kasvuraskused varases eas põhjustada probleeme muuhulgas immuunsüsteemi toimimises, mistõttu võib isend vaevelda tavapärasest sagedamini haiguste käes.

Kirjutas, pildistas ja video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Valgepõsk-laglede arvukus Põgari-Sassil on juba suur ja läheneb jõudsalt tipparvukusele, milleks on ligikaudu paarkümmend tuhat lindu. Lagled saabuvad otseteed ning portsude kaupa Hollandist ja Saksamaalt. 

Kaamera ees on õnne korral kõvasti sagimist ja lähimad linnud kõnnivad vaid mõne meetri kaugusel. Tõsi on, et nad just väga sageli kaadrisse ei satu. Merevee väga madal seis on viinud ka lagled kaugemale nii, et linnumassi ei pruugigi näha ega kuulda. Kui aga teame laglede “sõiduplaani”, siis on kindlasti tõenäosus suurem nendega kohtuda arvuti ekraanil.