Fotod Arne Ader
Aas-karukell
Aas-karukell Pulsatilla pratensis
Armsad kevadised õitsejad on üleni karvadega kaetud: nii varred, lehed, kui õied.
Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja nähtavale on ilmunud juba ka karvased lehed.
Taimed kasvavad liivasel pinnasel ning hõreda rohukattega aladel. Kauneid kasvukohti leiame mererandadelt. Alles pärast õitsemist ajab õievars ennast sirgu ja kasvades märgatavalt pikemaks. Nõnda saab hõlpsamini tuule abil oma seemneid levitada.
Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee
Eile, 5. mail Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et ühes pesas olid kuldnokal pojad juba koorunud. Ülejäänud kontrollitud kuldnokapesades oli ühes viis muna ja neljas pesas kuus muna. Eelmisel aastal koorusid Vana-Kuustes kuldnokkadel esimesed pojad alles pärast 10. maid.
Kuldnoka 1(-2) päeva vanused pojad Tartumaal Vana-Kuustes 05.05.2018 / foto: Margus Ots
Aprilli lõpus või mai alguses sünnivad hundikutsikad. Mõni päev enne poegimist valmistab hundiema ette pesapaiga.
Et mitte asjata liigset vaeva näha, kasutab hundiema vahel mõnda mahajäetud rebase- või mägraurgu, mida vastavalt oma maitsele suurendab ja parandab. Sageli on üks ja sama pesapaik ühe hundikarja kasutuses mitmeid põlvkondi järjest. Pesa asub kindlasti veekogu läheduses, et hundiemal oleks lihtne vahepeal joomas käia.
Millised on hundikutsikad sündides?
Pärast hundiema 63 päeva kestnud tiinust sünnib pesakonda keskmiselt 4-6 kutsikat.
Sündides on hundid pimedad ja kurdid. Nii silmad kui kõrvad hakkavad avanema
umbes kahe nädala vanuselt. Samal ajal võib kuulda ka esimesi ulgumisi.
Fotod Arne Ader
Lepiklill
Harilik lepiklill Chrysosplenium alternifolium
Lepiklilled õitsevad valgusrikastes ja märgades lodumetsades, allikate läheduses, ojade kaldaaladel, poristel põllupeenardel. Väikese ja hapra juurestikuga taimed saavad hästi areneda kevadiselt niisketel ning huumuserikastel muldadel.
Omapärase väljanägemisega, aga kohati kuni viieteist sentimeetriseks sirguv õitseja, värvuselt hele-kollakasroheline. Lehedki samas toonis, moodustades ümber õisiku kena krae, mis omakorda lehtedele ehk kõrglehtedele toetub. Kõrglehed on lihavad ja täksiliste servadega.
Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios
Fotod Arne Ader
Toomingas
Mu aianurgas on üks toomepuu, ta on küll vaid mu käevarre jämedune, aga käin temaga igal hommikul rääkimas.
Ma ootan. Ootan tema õite puhkemist. Alles oli aeg, kus pungasoomuste vahelt viskusid välja esimesed rohelised lehekesed, kolm päeva tagasi hakkasid sellest leherosetist välja venima pikad õisikuvarred. Täna panin nina päris selle veel puhkemata õiekobara vastu ja lugesin. Lugesin ära. Mõne päeva pärast puhkevad mu toomingal 15-õielised valged õiekobarad.
Oh seda lõhnapidu, mis siis aeda saabub. Enamasti tirin ma tooli toominga alla ja naudin seda hetke.
Kuni toomingalt hakkab sadama valget õielund.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
