Foto: Marit Kivisild

Ootame Teie pilte talipühade traditsioonidest toomapäevast kolmekuningapäevani.

Keskkonnaamet ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ootavad pilte ja kirjeldusi jõulukommetest Karula, Lahemaa, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide külades.

Konkursile ootame pilte tänavustest jõuludest, mis kannavad endas sõnumit, kuidas traditsioonilisi tavasid tänaseni elus hoitakse. Oodatud on fotod, mis kajastavad selle aasta jõule: Tahma-Toomast, jõulupuud ja jõuluvana, näärisokku ja jõuluroogade valmistamist, loomade toitmist ja metsas käimist, külarahva sündmusi  ja teisi vahvaid traditsioonilisi tegemisi toomapäevast kolmekuningapäevani.

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Ajalooliselt esimese väljakukuuse püstitamise au jagavad Tallinn ja Riia, kus Mustpeade Vennaskond vastavalt aastatel 1441 ja 1510 esimese avaliku jõulupuu püsti pani. Aga ikka vaieldakse siiani – kumb oli esimene?

Kodukuused hakkasid Eestis saksa kultuuriruumi mõjul levima 18. sajandil ja 19. sajandi lõpuks oli jõulupühadeks kuuse tuppa toomine juba üldtuntud.

Aga, ka siin on aga, sest kultuurilooliselt suures Eestis on paiku, kus jõulupuuks on hoopis mänd! Nii on see näiteks Kihnus.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

46% imetajaliikidest, 24% roomajatest ja 19% lindudest on seotud elusloodusega kaubitsemisega. Osa sellest on ka illegaalne ning selle vastu võitlemiseks on 183 riiki, sealjuures 1992. aastal ka Eesti, liitunud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooniga.

Näiteks tuuakse Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja Pärsia lahe riikidesse nii seaduslikult kui ka illegaalselt sadu röövlinde, kelle seas on eriti hinnatud haruldased liigid nagu ibeeria kääpakotkas (Aquila adalberti), kõnnupistrik (Falco biarmicus) ja haugaskotkas (Aquila fasciata). Euroopas on viimati nimetatu arvukus alates 20. sajandi teisest poolest vähenenud nii elupaikade muutumise kui ka mürgitamise ja küttimise tõttu.

Foto Arne Ader

Mets-kuukressid kõdrakestega

Mets-kuukress          Lunaria rediviva

Idapoolse Eesti, panga- ja salumetsades võib meeldiva üllatusena leida heledalt õhulisi mets-kuukressi kõdrakesi. Mere ja paepanga vahelise kitsa metsasiilu raiumine on tülikas, mistõttu ka pangaalune mets veel suht rikkumata loodusega.   

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Rebane jõeluhal

Nädal algas vaikse selge hommikuga. Kella üheksa paiku mõõdeti õhus -4,3 °C, mis osutus kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks. Rohumaad olid lumised, künnipõllud mustasid. Muld oli pinnalt mõne sentimeetri sügavuseni külmunud. Miinuskraadid jäid püsima ka päeval.

Pedja jõe luhaniit esmaspäeval