Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1935. aastal kirjutas ornitoloog Eerik Kumari (siis veel nimega Erik Sits) väljaandes “Loodusuurijate Seltsi Aruanded” järgmist:

Video ja tutvustus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Keskpäeva paiku hirvi söödaplatsil ei näe, küll aga võis seal hiljuti gastrollil kahejalgseid kohata.

Kui hirveplatsil “õhk puhas” võtsime nõuks RMK jahindusspetsialisti Uno Vait’iga kaamera ette ise minna ja rääkida loomadest endist.

Kõnelesime sellest, kuidas hirved kunagi Saaremaale said ja kus neid täna kohata võib, kuidas nende sõrad käivad ning mis värk nende sarvedega on.

Lisaks hirvejutule tulid teemaks ka igasugu teised tegelased, kes läbi aegade hirveplatsile trehvanud, ja mis trikke on nad seal teinud.

Aga visake ise videole pilk peale!

Fotod Arne Ader

Rongapaar

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Ennevanasti peeti ronkasid vaid suurte laante ning metsadega seotud lindudeks. Tegu on nutikate, äärmiselt tarkade ja õpihimuliste lindudega, kes saavad nüüdseks hakkama pea igal pool.

Kolmveerand sajandi eest arvati meil pesitsevate rongapaaride arvukuseks umbes sadakond ja nad võeti isegi kaitse alla. Pool sajandit tagasi oli pesitsejate maksimum ehk kuus tuhat paari. Tänaseks on arvukus taandunud kolme-, neljatuhande haudepaarini.

Foto Vikipeediast

Meie taevas peaks täna öösel kõrghetk jääma, kella 2.00 ja 4.00 vahele ja ilm võib isegi vaatlemist võimaldada.

Geminiidide intensiivsemat meteoorivoolu saab pilvitute ööde korral vaadelda kaksikute (lad. Gemin) tähtkuju suunast 12.-14. detsembril, kuid neid võib märgata kogu taevalaotuse ulatuses ja sagedusega 120 kuni 160 meteoori tunnis.

Asteroid 3200 Phaetoni (mis onteadlaste arvamusel endine komeet) järel liigub tolmupilv ning sealt pärit kübemed süttivad atmosfääri sisenedes, liikudes kiirusega umbes 35 km/s, muutudes nii langevate tähtedena nähtavaks.

Erinevalt perseiididest ja leoniididest ei ole geminiidide allikaks komeet, vaid asteroid, mida astronoomid on esimest korda kirjeldanud umbes 150 aasta eest.