Tartu Ülikooli teadurid annavad teada

Fotod Aveliina Helm

Liigirikas teeserv Pärnumaa

Mürgitatud teeserv Pärnumaa

Vaesunud maastikel, nagu on näiteks paljud Eesti põllumajandusmaastikud, pakuvad teeservad putukatele ja paljudele taimeliikidele sageli ainsat elupaika. Niitmise asemel üha laialdasem taimemürkide kasutamine teeservades (alumine pilt Pärnumaalt) on üks näide selle kohta, kuidas looduskeskkonda koheldakse mõtlematult, seda tarbetult kahjustades. Ülemisel pildil on näide elurikkust toetavast teeservast Pärnumaal.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Vastu tüve hõõruv oks muudab puu murdumisohtlikuks

Öösiti külmetas, päeval sulatas. Kõige külmemad olid kolmapäeva ja laupäeva ööd, kui minimaalne õhutemperatuur langes vastavalt -11 ja -13 kraadini.

Soojemad päevad olid nädala alguses ja lõpus. Maksimaalsed termomeetrinäidud ulatusid siis õhus kolme kuni nelja kraadini.

Haava roheline koor sisaldab klorofülli ja osaleb fotosünteesis

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Munakoor kaitseb arenevat loodet põrutuste ja patogeenide eest ning tagab ka gaasivahetuse väliskeskkonnaga, et loode ei lämbuks. Lindude munakoor koosneb suures osas kaltsiidist, mis on kõige tavalisem Maal leiduva mineraali kaltsium karbonaadi (CaCo3) kolmest vormist. Teised kaks on ebastabiilsed mineraalid, millest ühte – aragoniiti – võib leida näiteks kilpkonnade munakoortest ning molluskite ja korallide kodadest; vateriiti leidub looduses vähem, kuna see laguneb erinevate bioloogiliste protsesside tõttu kiiresti.

Linnuvaatleja kutsub osalema

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru küsimustele saab vastuseid saata veel kuni selle nädala laupäevani, 31. märtsini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Video saatis Villu Karjus

Toituvast vesipapist Pärnumaa kärestikulisel jõelõigul

Vesipapp      Cinclus cinclus

Jäävaba kärestikulisele jõelõigu läheduses, mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt jälgima.

Kui veab võib märgata vesipapi ehk jõeköstri tegutsemist: nii vanarahvas seda lindu kutsus. Pappi märgates, jää paigale sest tegu on suht inimpelgliku ning valvsa linnuga. Lähemale katsu linnule saada sukeldumiste ajal sest Sa tahad teda ju pildistada… Talvisel ajal kohtame tegutsemas pigem üksikut lindu, harva paari, kuid juba märtsikuus otsivad papid omale paarilisi…